Saturday, October 22, 2011

Singapur, päev 1

Istun hotelli aulas külmal kivipõrandal ja kasutan internetti. Mujal kasutada ei lubata, aga siin on tasuta. Niisiis, alustan algusest.

Võitsime siis selle reisi onju, Eesti toredaima kodu saatest. Aasta siis oli 2010, kuu november. Nüüd, peaaegu aasta hiljem, olemegi sellel reisil.
Alustasime eile Tallinnast õhtul lendamist Helsingi suunas. Mingil põhjusel läks kodus kohutavalt kiireks aga lennujaamas selgus et aega küll. Istusime siis viksilt värava juures ja tegime aega parajaks.





Helsingis siirdusime siis väikese ostluspausi järel edasi Singapuri lennu väravasse. Seal ootasime umbes tunnikese, siis laeti meid lennukisse, pandi istuma kõige viimasesse ritta ja sõit algas. Peab mainima, et kohaliku lennu ja intercont lennu vahe on ikka väga suur. Lennuk ei raputanud sisikonda segamini ega lärmanud kõrvu lukku. Lisaks kohalik entertaiment system eesistuja peatoe sees ning kaks söögikorda tegid lennu täiesti normaalselt talutavaks. Kõige hullem oli see, et magada ei saanud eriti.

Jõudsime kohale Singapuri, meile oli vastu tulnud Krissu, kes meid lahkelt hotelli sõidutas. Meie omakorda tasusime talle laste talvejopede näol et ta saaks novembris lastega Eestisse tulla ;)
Kliima oli Singapuris täiesti harjumatu, lennujaamast väljudes mähkis meid endasse selline ligi 30 kraadine kuum ja niiske õhk. Muidu ei olnud nagu viga aga hingata hästi ei oska ja kogu aeg on nahk märg seljas. 
Registreerusime siis hotelli sisse, mis asus Little India linnaosas. Raha võeti üllatavalt palju ja toad olid üllatavalt kehvas seisukorras. Lisaks oli hommikupoole paduvihma sadanud ja nad vist ei oska aknaid kinni panna, põrandad ujusid vihmaveest. Tegime kesise mängu juures võimalikult head nägu, käisime dushi all ja läksime õue kõndima ja kohaliku eluga tutvuma. 

Väljas oli juba pime kui kondama läksime, kell võis olla umbes 20 paiku. Kohalik peatänav oli kirju ja kirev, servani indiapärast kila-kola täis. Kõndisime mõnes poes, otsisime omale söögikohta. Jäime lõpuks mingi kiirsöögikoha juurde pidama. Kuna menüüst midagi aru ei saanud, palusin onul omale serveerida kana ja riisi, mitte eriti teravat. Onu sõnul oli toit ainult väääääääga natukene terav, minul aga kadus igasugune maitsemeel peale esimest ampsu. Peale seda ostime tänava pealt ühelt onult kookospähkli, millele ta osavalt augu sisse toksis ja kõrre paigaldas. See oli siis kookospiimajook. Väga maitsev oli igatahes. Pärast sai koore seest veel viljaliha ka kokku kraapida ja nahka pista.

Jalutasime siis vaikselt tagasi hotelli, istusime natuke toas, panime plaani paika ja läksime ära magama.

No comments:

Post a Comment