Ao Nang, Krabi, päev 3 / Karon, Phuket, päev 1

Ärkasime vara-vara, sest oli vaja bussi peale kihutada. Pakkisime kibekiiresti kohvrid, sõime topsinuudlit ja jõime kiirkohvi ning tormasime välja. Mikrobuss, mis mahutas koos juhiga 15 inimest, viis meid vahepeatusesse, mis oli ühtlasi kogunemiskohaks. Seal kudesime umbes tunnikese või poolteist kuni piisav kogus inimesi samasse kanti saada tahtis. Siis topiti meid ühte teise sama suurde mikrobussi ja sõit Phuketi poole algas. Üsna pea selgus, et bussi tagumises reas istumine ei olnud kõige parem mõte, sest mingil põhjusel puudus bussil taga amortisatsioon ja igat väikest teekonarust, suurematest takistustest ning aukudest rääkimata, oli tagumikuga väga hästi tunda. Korra virutas isegi sellise paugu, et Raiko lõi pea aknaraami vastu valusasti ära. Vaesekene!


Jõudsime kella 15 paiku lõpuks hotelli juurde (poolteist tundi hiljem kui lubatud) ja regasime ennast sisse.

Hotell on asukoha poolest natuke keskusest eemal aga täitsa lõpp kui ilus ja puhas ja mis peamine - basseiniga :) Loomulikult oli esimene asi basseini ujuma ronida.

Peale ujumist läksime linnapeale süüa otsima. Kuna kõht oli tühi ja pood tuli vastu enne kui mõni söögikoht, ostsime poest purginuudleid, valasime sealsamas kuuma vee peale ja sõime poe ukse tagas kõhud nuudleid täis :). Võtsime veel teepeale kaasa mõned banaanid ja paar jäätist ning kõndisime siis linna kui sellist otsima. Natukene seda oli ka aga üsna kesine ja turistidevaba.

Jalutasime rannani ja siis tagasi hotelli, sest Markus ei jäänud vait teemal, et tal on üks tõsisem ujumine täiesti puudu. Läksime siis Markusega basseini äärde, mina istusin lamamistoolis ja vaatasin kuidas poiss vees mulistab. Ülejäänud seltskond läks linnapeale kolama, seekord teisele poole kui enne. Selgus, et kohe teekäänaku taga oligi täitsa linn olemas, enne olime lihtsalt valele poole läinud :D  Markus võttis seda basseini asja tõsiselt ja ligunes ilma välja tulemata vees oma poolteist tundi järjest. Siis läksime tuppa ära, vaatasime telekat, Markus näppis internetti ja mina lugesin Tai kohta raamatut. Raiko, Tarmo ja Jane saabusid mõned tunnid hiljem, kaasas saagiks kohalikud puuviljad, mida me siis kohe manustama hakkasime. Need osutusid kõik väga headeks.

Magamaminekuaeg ongi märkamatult kätte jõudnud. Homme tuleb ehk väheke tegusam päev, et oleks millestki kirjutada ka ;)