Kuala Lumpur, päev 2

Ärkasime illlllgelt vara ehk jälle kell 9:20... kuidagi ei lähe see vara ärkamine paremaks. Käisime dushi all, jõime unised kohvid, nosisime miskeid võileibu ja läksime kõndima. Võtsime esimese suuna Orhideeaiale ja Liblikate pargile. Üritasime leida mõnd bussi mis sinna viiks, mingid kohalikud seletasid, et selliseid busse ei olegi üldse olemas. Mingist turismiinfo punktist pakuti küll et minge hop on-hop off bussiga aga linnakaardi järgi vaadates ei tundunud see väga kaugel seega hakkasime jala astuma kättenäidatud suunas. Tõesti ei olnudki väga kaugel - nii kilomeeter või paar. Esimesena jäi ette Liblikapark, mis oli siis väga lahe, üleni mingi suure võrgu alla tõmmatud. Ah jaa, jube palav oli ka! Mitte ainult seal liblikate juures vaid terve päev ja kogu aeg.

Sealt vantsisime veel umbes pool kilomeetrit edasi Orhideede aeda. Poolel teel avastasime tee äärest puude otsast toreda ahvikoloonia. Sebisid seal ringi ja olid ägedad. Aed ise oli väga ilus, kahjuks sattusime muidugi hooaja välisel ajal sinna ja päris kõik ei õitsenud mis oleks võinud õitseda.

Aiast välja minnes koperdasime mingi väga abivalmis taksojuhi otsa kes meid oli nõus igale poole sõidutama. Loomulikult korraliku papi eest. Seletasime talle et igale poole polegi vaja, ainult KL Sentrali rongijaama. Pisut pettunud onu viis meid siis sinna kohale ja näitas ilusti näpuga ka veel kuhu poole minema peab.

Rongijaamas soetasime omale piletid ja sõitsime Batu Caves'i poole koobast vaatama. See oli tõeliselt võimas, sinna saamiseks pidi ronima üles rohkem kui 400 trepiastmest. Sisaldas see koobas endas paari hindu  templit.

Teel koopasse sibas igas suuruses ahvipärdikuid kes rahvast lõbustasid. Tegime seal tiiru ära, läksime tagasi rongi peale ja sõitsime tagasi linna. KL Sentralis valisime ühe paljudest söögikohtadest ja sõime ennast silmini täis.

Edasi soetasime omale Monoraili piletid ja sõitsime KLCC-sse ehk Kuala Lumpuri keskusesse Petronase kaksiktorne vaatama. Siis täitsa lõpp kui kõrged need ikka on!

Kahjuks sinna üles kolama ei lastud kuna seal on parajasti mingi pikem remont käimas. Klõpsisime hullunud turistide kombel pilte teha igast asendist ja läksime siis hoopis torni sisse. Vaatasime natuke ringi selles väga roppkallis poes ja siirdusime KLCC Aquariasse ehk akvaariumikalasid vaatama.

Aquarias oli igasugu erinevaid kalasid, konnasid, tigusid, madusid, sitikaid, satikaid ja muid elukaid. Põhiliseks atraktsiooniks oli pikk pleksiklaasisttunnel koos iseliikuva rajaga, mille kohal ja kõrval mereelu käis. Kõige vingemad ujujad olid mingi hiigelsuur hai ja mõned raid. Jällegi neid oli seal nii palju et parimagi tahtmise juures ei oskaks neid ära nimetada ega kokku lugeda. Tõeliselt tasemel värk!

Kui Aquariast välja tulime, oli juba pime ja tibutas vihma sadada. Sattusime parki, kus olid siis purskkaevud, veesilmad, haljastus jne jne. Lisaks sellele veel vaade fantastiliselt ilusti valgustatud Petronase tornidele. Üldise pildistamise saginas tegi Raiko sellise asja, et pani põlve maha ja palus mind endale naiseks, presenteerides samaga väga ilusa kihlasõrmuse :D Nõustusin lahkelt. Siis korkis Raiko lahti lennujaamast kaasa ostetud Martini Asti ja tähistasime ettepanekut Petronase tornide säras shampusega.

Peale pisukest elevust seadsime sammud kõrguselt järgmise vaatamisväärsuse ehk kohaliku teletorni poole, väidetavalt sai ka sinna üles. Me ju ei ole nõus sellega, et käime suurlinnas aga ei saa kuhugi peadpööritavalt kõrgele ronida. Kuna me mingit normaalset ühistransporti ei suutnud tuvastada, astusime jala sinnapoole. Ega rohkem kui paar kilomeetrit see tee küll pikk ei olnud.. kui sedagi. Seal pakuti lahkelt peaväravast üles ukse ette tasuta transfeeri. Soetasime pääsmed ja sõitsime liftiga üles vaateplatvormile mis asub siis 276m maapinnast. (Siiani pole ühtegi päeva reisil möödunud nii et kõrvad lukku ei läheks ühel või teisel põhjusel :P ) Sealt nägi ümberringi kogu linna ja oleme ausad, tegemist on ikka roppsuure linnaga!

Tornist väljunud, sättisime end tagasi hotelli poole minema. Jällegi ei jäänud tee peale ühtegi normaalset ühistransporti, läksime parem jala. Iseenesest on ju soe, pisut tibutab sadada ja pole nagu häda midagi peale selle, et terve päeva on käidud ja jalatallad on ümmargused. Jõudsime vahejuhtumiteta hotelli lähedale 7-elevenisse, võtsime nuudlitopsid ühes ja kõmpisime hotelli nosima. Kõhud täis, hakkasin mina blogima, Markus käis dushi all ja vaatab telekast mingit filmi, Raiko, Tarmo ja Jane läksid meie "kodutänavaga" tutvuma (ma ikka mainisin et tegemist on kohaliku hiinalinna peamise ostutänavaga kust kõiksugu "originaalkaupa" saab hirmus odavalt osta?;) ). Enihuu, varsti magama minek ja homme on jälle uus päev. :)