Soojamaareis 2017/Päev 10 - Koh Samui

Äratus ja hommikusöök, nagu ikka. Veetsime hommikupooliku basseini ääres, Marx käis kajakiga sõitmas, sõidutas Rasmust ja ka Arvo käis ühe tiiru, kella 11-st läksid teised varju ja meie Raiko ja Elisega ronisime ühe rolleri selga ja sõitsime ühte juga vaatama. Tegime suure tiiru linna vahel, ise hoidsime hinge kinni, et mõni agaram politsionäär meid kinni ei peaks ja trahvi ei teeks.  Jõudsime viperusteta kohale. Vaatasime juga. Väga lahe oli. Kuna Raikol oli seal juba käidud ja kõik selge, siis ronis muidugi kõige suurema kivi otsa ja hüppas sealt nagu muuseas sulpsti vette. Sealsamas hängivad hiina turistid vaatasid suu ammuli, et vabsee tüüp, tuleb ja hüppab, ei kontrolli ka kas on üldse sügav või mis. Meil nalja jälle kui palju. Ronisime Elise ja Raikoga ilusti mööda kive ringi seal ja tegime ilusaid pilte. Joa juures olid veel müügiputkad ja söögikoht. Söögikohast ostsime omale ühe kookospähklijoogi ja jõime selle ära.  Rolleriparkla kõrval olid elevandid vaatamiseks ja söötmiseks tara taga. Läksime andsime siis neile 20 bahti eest banaani- ja bambusetükke. Seletasin Elisele miks meie elevantidega ei sõida. Sai aru küll kui näitlik pilt oli ees suurtest elevantidest, kes on ketiga jalgupidi maa küljes kinni nii, et ainult kolme jalaga saab astuda. Üks noorem elevandipoiss kõigutas ennast stressis edasi-tagasi. Kurb oli vaadata.  Siis sõitsime tagasi, seekord leidsime lühema ja otsema tee. Tee äärde jäi kautšukivõpsik, näitasime Elisele ka kust patsikummid tulevad :) Käisime poest ka läbi, võtsime hunniku topsinuudleid ja näkse ning sõitsime hotelli tagasi. Hotellis sõime lõunat koridorirõdul ja veeretasime täringuid. Kui kell sai 16, sai jälle basseini minna.  Vedelesime basseinis ja selle ääres, siis pesime toas kloorivee maha ja jalutasime õhtusööki sööma. Rasmus kurtis kõrvavalu ja seetõttu jäid Marx ja Rasmus hotelli. Tõime neile tagasi friikaid ja Marxule kanavardaid. Istusime veel pisut õues basseini ääres ja vahtisime niisama ringi. Siis pakkisin enne magamaminekut veel asjad kokku ja läksime ära magama. 

Soojamaareis 2017/Päev 9 - Koh Samui

Äratus kell 6:15. Kella neljast hakkas mingi lind õues kisa tegema (ta teeb seda igal ööl) ja ma ei saanud seetõttu eriti üldse magada. Ajasime end vaevaliselt voodist välja, tegin meile Raikoga kahepeale ühe kodust kaasa toodud lahustuva 2in1 kohvi ja sõime mõne küpsise ning tillukese banaani. Elis sõi ka väikse banaani ja paar küpsist. Panime end valmis ja kell 7 võeti meid hotelli juurest mikrobussi peale. Sõitsime teel veel ühest hotellist läbi ja võtsime peale saksa noored - poisi ja tüdruku. Sõit jätkus teises saare otsas asuva sadama suunas. Sõitsime umbes viiskümmend minutit. Siis lasti meid bussist välja, maksime mingi looduskaitseala külastamise maksu 100 bahti täiskasvanu ja 50 bahti laps. Käe külge kinnitati värvilised lõngajupid, meie paadi värvid olid kollane ja oranz. Pakuti kerget hommikusööki - kohvi, teed, banaanimuffineid, croissante, küpsiseid ja banaane. Lisaks apelsinimahla, külma vett ja merehaiguse vastaseid tablette. Sõime, jõime, kasutasime tualetti ja siis aeti meid paadile. Kõigile käsutati päästevestid selga. Sõit vältas poolteist tundi ja oli võrdlemisi rahulik, õige pisut raputas aga ei midagi hullu. Meil oli Elisega õnne istuda kõige taha otsa kus eriti ei raputanud. Viivika, Rasmus, Gerda, Mari ja Arvo olid keskel seina ääres ja Marx ja Raiko muidugi "tivolis" ehk ees otsas ja õues. Päris tüdimus jõudis juba peale tulla sellest mürast ja loksutamisest kui kohale jõudsime.  Meid lasti laevast maha Koh Tao saarel ühe hotelli rannas. Seal oli ilus selge vesi, põhi läks kohe sügavaks ja kalad olid ilusad ja värvilised. Raiko ja Elis läksid Elisele snorgeldamist õpetama, mina sulistasin niisama ringi. Rasmus ei tahtnud oma näomaski ja toru, seega võtsin tema omad ja vaatasin ka siis natuke kalda lähedal kalakesi. Olid tõesti nunnud. Üks tuli mu käe küljes olevat lõngajuppi ampsama. Siis võttis teine kätte ja hammustas mu sünnimärki. Mulle aitas ja tulin veest välja. Istusime natuke kuumal liival, vaatasime kuidas paate muudkui juurde tuli ja inimesi vette läks. Siis sõitsime sealt minema.  Järgmine sõit oli lühike, saarele nimega Koh Nang Yuan. Saar ise on selle poolest kummaline, et seal tervitavad paadisadamas turisti veidrad sildid. Näiteks on keelatud rannaliival istuda rätiku peal - pead istuma kas selleks ettenähtud rannatoolis (150 bahti/tk) või pepu liivas. Põhjenduseks see, et turistid viiksid oma rätikute sees minema tonnide viisi liiva ja saar jääks puha vee alla varsti muidu. Noh, mõnes mõttes loogiline. Selsamal põhjusel ei tohi saarelt kaasa viia ühtegi korallitükki ega merekarbikest. Plastikpudeleid ja purke oli keelatud saarele tuua - kotid otsiti sadamas läbi. Ka mingil ökoloogilisel põhjusel.  Jõudsime sinna saarele parajasti selleks ajaks kui päike kõrvetas kõige kuumemini. Otsisime varjulise koha, kuhu oma asjad panna. Riputasime mingi puidust aia külge, et jumala eest liivaterakest kogemata pärast kaasa ei võtaks. Sealt ujusid Raiko ja Marx, snorklitega varustatuna, kuhugi poole minema. Meie olime vaheldumisi vees ja varjus. Elis sai ka snorgeldamise käppa omale. Kokku solberdasime seal poolteist tundi. Nägin vahepeal reklaamkalu mööda ujumas - tulid kolmekesi, üks kollane, üks sinine ja üks beez. Ülejäänud kalad olid seal ranna ääres, kus meie olime, tagasihoidlikult triibulised. Raiko ja Marx olid näinud täielikku akvaariumi vikerkaart aga nad käisid ka kuskil hoopis kaugemal ära. Sealt saarelt sõitsime tagasi Koh Tao'le, kus meile pakuti taipärast lõunasööki - riisi, nuudleid, kanakarrit ja puuvilju. Kõhu sai ilusti täis. Siis istusime korraks palmi all ja sõitsime jälle edasi.  Kolmas ja viimane snorgeldamise koht oli ühe ranna lähedal aga üsna sügavas vees ümber paadi. Lasti lihtsalt trepp vette ja öeldi: "minge!" Novat, seal oli ilus. Korallid ja kalad ja muu mere-elu. Seal saime ujuda tunnikese. Siis käsutati meid tagasi paati, paluti panna selga päästevestid ja paluti istet võtta. Hakkasime tagasi sõitma. Muigel näoga laevapoiss tuli seisis tahapoole ja võttis demonstratiivselt kaasa rulli musti kilekotte. Teatas, et need on meile. Mida me ei teadnud, oli see, et vahepeal oli merel tõusnud tuul ja tekkinud 3-meetrine lainetus. See omakorda tähendas seda, et meie kiirpaat oli nagu paberist laevuke kolmeaastase lapse vannis. Poole ajast rahvas lihtsalt kiljus. Üks minu lähedal istuv hiina tütarlaps alustas toidu tagastamisega musta kotti. Tema vanemad olid järgmised ja siis oli Viivika kord. Laine peksis paadikest diagonaalis külje pealt ja iga obadus lainelt käis külitsi istujate selgroodest hirmsa hoobiga otse läbi. Raiko ja Marx olid jälle "tivolis" ja seekord oli vaja neil ennast ikka kinni ka hoida, iga laine peal käis tagumik pingilt lahti.  Poolteist tundi kloppimist ja jõudsime tagasi sadamasse. Seal istusime natuke rahulikult, sõime paar tükki puuvilja ja jõime vett. Siis korjas meie mikrobuss meid jälle peale ja sõitsime tagasi hotelli.  Hotellis kasisime end pisut ja jalutasime sööma. Peale sööki tõi tore restoraniomanik meid jälle hotelli tagasi oma kastiautoga.  Käisime veel mere ääres mõõna vaatamas, seekord polnud eriti midagi vaadata. Natuke istusime ja läksime ära magama.

Soojamaareis 2017/Päev 8 - Koh Samui

Ärkasime kella 8:30 paiku. Läksime hommikusöögile. Tänaseks hommikuks leppisime kokku, et Rasmus ei saa hommikul basseini seega ka plikad ei saanud enne kui Rasmusel oli söödud ja ta oli üles tuppa ära läinud. Siis sai sulistada ja mulistada kuni kella 11ni, kuni päike põletama hakkas. Siis läksime ise ka päikese eest hotelli peitu ära. Arvo ja Mari võtsid mobo ja läksid seiklema. Meie hakkasime hotelli koridoriterassil täringumängu mängima. Mängisime kuni lõunasöögini, siis tegime süüa ja sõime, siis mängisime veel edasi kuni kell sai 16. Mari ja Arvo tulid ka tagasi. Selleks ajaks oli päike maha rahunenud ja läksime jälle basseini äärde. Seekord lasti ka Rasmus vette mängima. Hullasime kella 17:30ni, siis läksime Raikoga moboga Elisele ja mulle järgmiseks päevaks mütse ostma kuna plaanis on kiirpaadireis snorgeldama. Läksime toidupoest ka läbi ja ostsime mõned pakid küpsiseid ja mõned joogid õhtuks ja järgmiseks päevaks kaasa. Sealt sõitsime tagasi hotelli poole, et teistega kokku saada ja sööma minna. Söögikoha juures avastasime, et teised olid juba restorani juures kohal. Soetasime omale järgmiseks päevaks paadireisi ja läksime sõime endal kõhud täis. Siis viis restoranionu meid jälle tagasi hotelli. Käisime korra mere ääres, mõõn polnud seekord midagi erilist. Istusime natuke niisama basseini ääres ja läksime siis vara magama. Hommikul tullakse juba kell 7 meile järgi.

Soojamaareis 2017/Päev 7 - Koh Samui

Äratus kell 9:30. Nii kaua polegi veel saanud magada :) Läksime mõnusasti restorani, sõime hommikusöögi ja edasi muidugi basseini äärde. Üritasime teha sünkroonis vettehüppeid ning seda filmida. Vette hüppasime ja filmitud saime ka aga sünkroonist oli asi kaugel. Rasmus oli eelmisest õhtust saadik ja öö läbi köhinud. Marx võttis mobo ja läks lähimasse apteeki. Seletas probleemi ära ja talle anti lapse köhasiirup kaasa. Andsime Rasmusele sisse. Tundus, et kohe läks pisut paremaks. Otsustasime, et meie Viivika ja lastega ei ole huvitatud dzunglisse juga vaatama minemisest, seega Raiko ja Marx läksid kahekesi, meie jäime basseini äärde. Mari ja Arvo olid eilse mobotripi ajal seal juba ära käinud ja arvasid et lastega pole äkki mõistlik. Väga järsk ronimine ja nii kuumal ajal ka veel. Tõime hoopis toast lastele tegeluskaardid ja vildikad ning kupatasime nad basseini ääres varju alla joonistama. Päris vahva oli, nad joonistasid ilusti kuni kell sai nii palju, et läksime tuppa lõunat tegema ja sööma. Sõime lõuna ära. Siis tuli välja, et Rasmusel on palavik tõusnud. Viivika üritas teda toas jahedamas hoida ja pisut palavikku alla saada. Gerda ja Elis joonistasid meie toas. Peale kella 15 oli kõrvetava päikese aeg läbi, siis läksime jälle basseini äärde. Elis ja Gerda läksid vette ja juba ujusid usinasti kui Viivika jooksis alla ja käskis neil basseinist välja ronida ja peitu minna seniks kuni nad Rasmusega basseinist mööda mere äärde lähevad. Kummaline lugu, aga Rasmusel mere ääres ei esinenud köhahoogusid. Ju siis soe merevesi ja soolane õhk mõjusid hingamisele hästi. Rohi ka muidugi aitas kiiresti. Palaviku võttis poole paratsetamoolitabletiga alla. Nemad jalutasid mere ääres, plikad sulistasid basseinis. Vahepeal sai helistatud taksotädile, et me oleme huvitatud massaazist. Leppisime nii kokku, et meie meesterahvad lähevad kella viieks jalgsi massaazi, meile aga tullakse 17:45 järgi ja me läheme siis kella kuueks massaazi koos plikadega. Selleks ajaks on mehed muditud ja saavad Rasmust hoida. Nii siis tegimegi. Käisime massaazides ja sõime sealsamas kõrval restoranis jälle õhtusööki. Peale sööki viis restoraniomanik meid oma kastiautoga tagasi hotelli. Nad on kõik ikka väga toredad ja abivalmid siin. Õhtul tuvastasime suuremat sorti mõõna, kõndisime poolde merre kuiva jalaga ja tagasi ka. Tegelesime mõõnavaatlusega tükk aega. Istusime veel väljas, nautisime sooja ööõhku ja lobisesime niisama. Siis läksime ära magama.

Soojamaareis 2017/Päev 6 - Koh Samui

Ärkasime 8:30 paiku. Ajasime end riidesse ja läksime hommikusööki sööma. Teistel olid juba kõhud täis ja lapsed vees. Me mõtlesime veel, et on hea mõte mitte ujumisriideid kohe selga panna.. no ja tegelikult ei olnud. Elis pugis kähku kausitäie krõbinaid piimaga ja lippas ülesmäkke tuppa oma ujumisriideid selga panema. Edasi olime kõik vees või selle ääres umbes kella 11ni. Siis läks päike nii kõrvetavaks, et targem oli varju pugeda. Raiko ja Marx läksid poodlema ja lõunasöögiks mingeid nuudleid ja puuvilju tooma. Otsustasime nimelt, et edaspidi sööme lõunaks mingit kerget nuudlit või näkse ja restoranitame õhtuti pigem. Siis ei jää enne reisi lõppu ehk vaeseks. Mina istusin basseini ääres varjus, lobisisesin Mari ja Arvoga ja üritasin blogiga järje peale saada. Plikad olid toas peidus ja Viivika ja Rasmus ka. Raiko ja Marx jõudsid tagasi, tõid nuudleid, küpsiseid ja puuvilju. Lõime laagri lahti hotelli koridori peale. Tassisime toolid kokku ja istusime ja sõime mõnusasti. Peale sööki oli jälle basseiniaeg. Marx ja Raiko andsid kuhugi allkirja, et hotell pole süüdi kui nad ära upuvad ning võtsid omale kahepeale ühe kajaki, millega merele sõudsid. Mari ja Arvo läksid mopeediga saart avastama. Meie Viivika ja lastega jäime basseini äärde. Raiko ja Marx tulid elusalt tagasi, Arvo ja Mari ka. Mulistasime kokku mõned tunnid, siis tellisime omale tädi käest takso järgi, kes meid Lamai'sse viis kus ööturg oli. Taksoks oli suur viie istekoha ja kastiga pick-up auto. Lapsed ja mina Viivikaga istusime sees, mehed ja Mari sõitsid kastis. Taksojuhiga sai kokku lepitud, et tuleb meile kell 21 järgi. See sobis. Turg oli vahva. Kitsas tänav oli kahelt poolt ääristatud müügilettidega, pakuti absoluutselt kõike mis süüa kõlbas (ja osasid asju mis minu arust eriti ei kõlvanud). Selle toidukaupade tänavaga risti oli teine tänav, kus müüdi tööstuskaupu - riideid ja nodi-nänni. Kõndisime noditänava lõppu ja leidsime väga niru väljanägemisega söögikoha, kus nägime kurja vaeva enda arusaadavaks tegemisega. Söök aga oli, nagu ikka, suurepärane! Sõime kõhud täis, võtsime kõrval asuvast pannkoogikärust banaani ja shokolaadiga pannkoogi ja sukeldusime tagasi turumöllu. Eesmärk oli osta Elisele bikiinid, et illuminaatorikujulist päevitust seljal üle päevitada. Seda ka leidsime, polnud probleemi. Tänavale jäänud 7-elevenist võtsime Raikole õlle ja mulle ühe kehakoorija pulbri. Söögitänavast sai Elis omale jälle "praetud" jäätise.  Kesksel ristmikul korraldati tuleshowd, seisime ja vahtisime seda, suud ammuli. Natuke filmisime ka. Noored nolgid, kindlasti alla-20-aastased, vehkisid kahest otsast põleva kaikaga ja nööri otsas olevate tulepallidega nagu proffid. Eks nad olid harjutanud ;) Siis oli kell palju. Läksime tagasi kohtumispaika. Marx ostis teepealt veel väikse koti küpsetatud satikaid ja rohutirtse, noh, et lõbusam oleks. Raiko võttis hunniku puuvilju - mangostiine, rambutane ja longaneid. Lisaks poest veel tillukesi banaane ja ühe pomelo.  Sõitsime tagasi hotelli. Viivika pani Rasmuse ja Gerda magama, meie käisime jälle rannas mõõna vaatamas. Seekord oli meri veel kaugemal kui eelmisel õhtul. Istusime, sõime puuvilju, mehed sõid erinevaid sitikaid ja tundsid sellest siirast ja valjuhäälset rõõmu. Kuna tervet kotitäit ei jaksanud ega ka tahtnud ära süüa, siis ülejäägid söödeti kohalikele kassidele, kes selle üle samuti väga palju rõõmu tundsid. Natuke skaipisime veel Rompsiku ja emaga ning läksime siis ära magama.

Soojamaareis 2017/Päev 5 - Koh Samui

Ärkasime umbes 8:30. Elise äratamine on endiselt väljakutse omaette. Ajasime ujumisriided selga ja läksime alla restorani hommikusööki sööma. Jälle oli väga korralik valik, kiidan. Sõime kõhud täis ja sukeldusime basseini. Teised olid juba seitsmest saadik üleval (sest neil on väikesed lapsed) ja ammu söönud ja ujumas. Vedelesime basseini ääres, sulistasime ja käisime rannas. Lõuna paiku tegime basseinipausi, ajasime riided selga ja läksime söögikohta otsima. Raiko ja Marx läksid mopeediga ees luurele. Saime pisut kõnnitud kui Raiko juba ilma Marxuta tagasi tuli. Võttis mind ja Elist mopeedile ja viis kilomeetrikese edasi, kus Marx juba ootas ühes kohalikus turismi-, massaazi ja taksoteenust pakkuvas putkas. Jäime Elisega ka sinna kuni Raiko läks ja tõi Gerda ja Rasmuse ka ära. Viivika, Mari ja Arvo tulid jala järgi. Arutasime toreda naisega kohalikke vaatamisväärsusi, hindu jne. Uuris kust me tuleme ja nii. Üritas aru saada meie seltskonna sugulussuhetest :D . Pakkus lahkelt meile järgmiseks õhtuks taksoteenust, pühapäeval nimelt on Lamai rannas ööturg e. Night Market. Ta tuleks meile hotelli järgi ja viiks kohale ning tooks ka pärast tagasi. Ühe otsa hind 400 bahti. Leppisime kokku, et helistame talle ette kui tahame sõita.  Sealsamas kõrval oli vahva söögikoht Fishermans Outlet, sinna läksime sisse ja tellisime laua seitsmele inimesele. Mari ja Arvo arvasid, et neil pole lõunasööki vaja ja nad lähevad teevad ühe tiiru moboga. Muidugi, miks mitte. Valisime omale mõnusad söögid ja sõime kõhud korralikult täis. Rasmus kurtis, et tal kõrv teeb haiget. Mul oli üks vees lahustuva paratsetamooli tablett kaasas. Küsisime selle jaoks klaasi vett aga Rasmusele ei meeldinud see, et see mullitas. Tema seda ei joo. Noh, mis teha. Kookosmahla ta joob. Talle sai tellitud siis kookosmahl kookospähkli sees. Sinna sisse valasime salaja ravimiga vee. Sõi siis Rasmus usinasti oma friikartuleid ja jõi kookosmahla peale otse pähkli seest. Kui friikad peaaegu otsas, juhtus aga väike apsakas. Väike tükk kookospähklit sattus Rasmusele suhu ja ta ei tahtnud seda.. ning oksendas selle koos suure portsu friikartulitega sealsamas laua taga välja. Laps oli väga õnnetu ja nuttis et tema head friikartulid raisku läksid. Vaesekene.  Söögid söödud, läksime tagasi hotelli. Söögikohast oli sinna 1,2 km kõndimist. Arvo võttis sõidutamise seekord enda peale. Kõigepealt viis mind ja Elist kohale, siis Gerda ja Rasmuse, siis tõi Mari ära. Raiko, Marx ja Viivika otsustasid jala tulla. Toppisime lapsed ujumisriietesse ja läksime basseini jälle. Sest sai. Ja mõnus oli. Vahtisin muudkui ülesmäkke, et millal siis Raiko, Marx ja Viivika tulevad. Tükk aega hiljem kuulsin selja tagant mere poolt "tere!". Nemad tulid, nagu nelikümmend vägimeest, kolmekesi mere poolt. Olid kuskil poole tee peal mõelnud, et läheks hoopis otse. Algul mõtlesid läbi mingi hotelli õue randa minna aga kohalik valvur ei lubanud. Siis leidsid kuskil võpsikus mingi raja ja läksid seda mööda siis mereni välja. See mõte oli ka ilus, et jalutavad mööda liivaranda ilusti hotellini - ja mõtteks jäigi. Puha kivirahnud ja korallihunnikud olid ainult ranna ääres. Ronisid seal oma plätudega nagu kolm tola. Viivika oskas kuidagi plätust välja astuda nii, et venitas plätul rihma välja. Aga kohale nad jõudsid ja olid ise väga rahul ka endaga.  Sulistasime vees mõne aja, puhkasime kohe kogu raha eest. Mängisime palli, õpetasime lapsi ujuma, kolasime rannas. Raiko ja Marx läksid rolleriga päevitusjärgset kreemi tooma ja lähimat linna otsima. Kui kätte jõudis õhtu, läksime jälle tubadesse, pesime basseinikloori maha, ja panime linnariided selga. Hiiglamasuure hunniku päevitusjärgset kreemi raiskasime ka enda peale, sest avastasime, et olime ennast kohe korralikult ära põletanud. Elisel on vahva trikoo, millel on suur ümmargune auk keset selga. Laps on omale illuminaatori selja peale päevitanud :D Kreemitatud ja riides, läksime jälle lähimasse söögikohta ehk sinnasamasse kus lõunal söömas käisime. Arvo viis kõigepealt Mari ja Rasmuse, siis minu ja Elise, siis Viivika ja Gerda ning kõige lõpuks tulid Marx ja Raiko .. kolmekesi mobo seljas nagu kolm sõpra mõnest heast vene multikast. Ise veel hoidsid hinge kinni, et sõiduk vastu peaks järsule tõusule ja langusele. Kes ikka nalja teeb kui ise ei tee.  Sõime jälle hunnikute viisi head-paremat ja peale sööki läksime samamoodi tagasi hotelli, algul viis Arvo Mari ja Rasmuse, siis Elise ja Gerda.. ja me siis Raiko, Marxu ja Viivikaga otsustasime jala minna. Ei ole midagi pikk maa, lihtsalt väga järskude tõusude ja langustega. Pime oli ka selleks ajaks nagu kotis. Tegime mobiilide taskulampidega endale kõndimiseks valgust. Jõudsime hotelli. Viivika läks Rasmust ja Gerdat magama panema, Mari läks ka puhkama ära, Elis jäi meie tuppa oma juutuubi vaatama, meie läksime veel basseini äärde merd vaatama ja niisama istuma. Ilus väike mõõn oli ka, jalutasime pisut meres. Skaipisin ema ja Rompsikuga. Raiko avastas, et keegi oli rannaliivale kraapinud suurelt "SEND NUDES" - naljakas. Istusime ja lobisesime Raiko, Marguse ja Arvoga ja läksime siis ära magama. 

Soojamaareis 2017/Päev 4 - Bangkok - Koh Samui

Hommikul ärkasime lennujaamahotellis. Konditsioneer tegi öösel põrgulärmi nii, et ma olin sunnitud selle mingi kella 1 ajal välja lülitama. Sellest tulenevalt oli hommikul tuba nagu saunas, akna avamine oluliselt ei aidanud, kuna aken avanes päikese poole ja õues oli umbes kümme kraadi veel soojem. Põgenesime toast ja läksime hommikusöögile. See oli väga rikkalik ja maitsev, mitte ühtegi halba sõna ei saa öelda. Peale hommikusööki külastasime kohalikku basseini. See oli veel ägedam :) Vesi oli soe ja bassein täpselt parasjagu sügav. Mulistasime seal paar tundi lausa. Peale kella 11 läksime tuppa, pakkisime oma asjad ja kirjutasime end hotellist välja. Lasime endale takso ka tellida. See viis meid tühise 16 minutiga lennujaama.  Võtsime Air Asia masinast pardakaardid ja otsisime üles oma edasise reisiseltskonna - Marguse, Viivika, Gerda, Rasmuse, Arvo ja Mari. Läbisime passi- ja turvakontrolli ning sättisime ennast oma värava juurde istuma. Aega oli 2,5h vaja parajaks teha. Lapsed rallisid ringi ja istusid kuskil nurgas maas. Me korraldasime väikese pikniku oma kaasavõetud topsinuudlite, lahustuva kohvi ja veekeeduspiraali ning termosega ;)  Rääkisime väga elavalt senise reisi muljeid ja nii see aeg tiksus vaikselt täis. Läksime lennukisse ja lendasime Surat Thani. Lennujaamast läksime otse suure bussi peale, mis viis meid Donsak sadamasse, kust kiirustati meid jällegi praami peale, millega saime lõpuks Koh Samui saarele Lipa Noi sadamasse. Astusime esimeste seas maha, võtsime esimese suurema sõiduki juhi hõlmast kinni ja kauplesime kogu seltskonna transportimise hinna 1000 bahti peale (esimene hind oli vist 1300 äkki). Sõitsime vast 15 km ringis ja jõudsime ilusti hotelli kohale. Hotell on muidugi väga vinge, ikkagi Resort & Spa ja puha. Teenindajad ilusti vormides ja kõik naeratavad-kummardavad igal möödumisel.  Meie toad olid millegipärast suurema maja kolmandal korrusel. Maja ise üsna mäe otsas. Viskasime kodinad tuppa, ujumisriided selga ja basseini ning restorani otsima. Need olid siis all mere ääres. Kui ma ütlen all, siis ma mõtlen seda nagu sporti kohe.. ikka ALL. Selle nädalaga saab siin omale Erika Salumäe jalalihased. Sõime restoranis õhtusöögid. Nentisime, et hädasti on vaja leida mingi muu söögikoht. Söögid on küll suurepärased aga nädala lõpuni me oma palgaga välja ei vea. Hinnatase vastab igati Resort & Spa nimele ;) . Peale sööki istusime basseini ääres pisut. Elis proovis kohe vee ka järgi, teised ei läinud, sest kell oli palju.  Vahepeal oli Raiko käinud respas ja soetanud omale nädalaks mopeedi. Ikka vaja käia siin-seal.. ja hotelli lähedal pole ühtegi poodi. Tegime siis väikse tiiru teepeal nähtud 7-elevenisse, kust raiko võttis paar õlut ja mina ühe viinamarjamahla ja küpsiseid. Elis pikutas senikaua hotellis ja vaatas multikaid. Tulime tagasi, vaatasime natuke telekat ja lugesime päeva lõppenuks ning läksime ära magama.

Soojamaareis 2017/Päev 3 - Siem Reap - Angkori templid

Äratus kell 8. Uni oli nii magus ja voodi nii pehme et üldse ei tahtnud ärgata. Saime Raikoga maast lahti aga Elis keerutas ennast muudkui rohkem teki sisse jälle. Lubasime jälle lahkelt peale hommikusööki ujuma minna, selle lubaduse peale ta siis lõpuks ärkas. Sõime korraliku hommikusöögi. Peale seda kõõlusime basseini juures (Elis muidugi pigem sees kui ääres). Kella 10 paiku läksime tuppa, pakkisime oma asjad kokku ja kirjutasime end hotellist välja. Nii tore hotell oli, et nad lubasid lahkelt seljakotid nende hoiuruumi jätta päevaks ja seda täitsa ilma rahata. Võtsime omale jälle hotellist ettemakstud tuk-tukijuhi, kes meid siis suurele templiringile sõidutas.  Templiteni oli pikk maa sõita aga väga mõnus oli, soe tuul puhus näkku, ümberringi hoopis teine maailm kui see, millega me harjunud oleme. Jõudsime selle päeva esimese templini nimega Preah Khan, mis oli ehitatud 12 sajandil ühe kuninga poja poolt isa mälestuseks. Kunagi 1930 paiku hakati sealt metsa välja puhastama aga väga puhtaks ja korda ei taheta ka teha, siis jääb ikka natuke autentsust alles ka. Taastatud on ainult osad seinad ja käigud. Igastahes väga võimas ehitis. Kunagi täitis see linna, templi ja kooli ülesannet. Siit templist leidis Elis endale uue lemmiku - kivikese. Gretsu emale võtsime ka ühe kaasa siit ;) Sealt edasi liikusime järgmisse templisse, nimega Preah Neak Poan. See oli selline hästi vahva pühapaik, mis asus saarel. Saarele sai mööda laudteed. Vanal ajal oli see basseinidega tempel osa suuremast templialast  (3km x 900m) aga mingi tee-ehituse tõttu ujutati see üle ja seal on siis nüüd järv ja tempel, mis asus pisut kõrgemal, istub nüüd saare peal. Sinna sisse ronima ei lastud, sai ainult kõrvalt uudistada. Templis seisab ka juppidest kokku pandud hobusekuju, millel on inimese jalad all. Algselt oli neid neli aga ainult üks on alles. Sama kuju koopia on Siem Reap International lennujaama sissesõidutee keskel. Sealt tulime ära, võtsime ühe puuviljamüüja käest mango ja sõime selle ära tuk-tukis teel järgmisse templisse. Järgmine tempel kandis nime Ta Som. Tegemist on ühe 12.sajandi lõpul ehitatud budistliku templiga. Selle templi tõmbenumbriks on idavärava peale kasvanud suur puu, mis on kogu Angkori templite ala üks lemmikumaid kohtasid pildistamiseks. Edasi sõitsime templi Eastern Mebon juurde. See on hinduistlik tempel, neljast äärest tornidega ümber keskmise kõrge torni. Neljas nurgas seisavad elevandikujud. Templi ehitamine on mingil ajal jäänud pooleli, seal on näha kaldteed, mida mööda materjali üles tassiti. Tornide ehitamisel on kasutatud telliseid, millel on korrapäraselt augud sees. Aukude eesmärk oli hoida krohvi kinni. Kunagisest krohvist ja kaunistustest pole tänaseks muidugi mitte midagi järgi. Viimane tempel, mida nägime, kandis nime Pre Rup. Eelmisega samal ajal ehitatud, samuti tellistest, mis krohvi jaoks auke täis. Siin on ühes templitornis isegi pisut säilinud sellist kaunistustega krohvi. Seda templit kasutati nähtavasti püha kremeerimise eesmärgil. Templi nimi tähendab tõlkes keha pööramist. Templiring sai kiiresti otsa ja tuk-tukitasime tagasi hotelli. Kell oli alles vähe, nii 14 paiku alles, seega küsisime viisakalt luba nende restorani kasutada (ja eeldasime et basseinikasutus on enesestmõistetav, eksju ;) ) ja sõime seal lõunat. Võtsin ühe Pad-Thai nuudlisöögi kõige hea ja paremaga, kõrvale jõin arbuusimahla ja Elis sai ühe piimakokteili ananassiga. Raiko võttis õlle. Sõime sellest ühest toiduportsust ennast ägisemiseni täis. Elis ja Raiko läksid basseini äärde, mina nautsin oma jooki ja mõnulesin päikesevarjus :) Paar-kolm tundi hiljem läksime linnapeale kõndima - Elis polnud ju veel käinud. Jalutasime jälle peaegu Pub Streetini välja. Ühes kohas pakuti võimalust ennast raha eest kaladele söödaks anda. Noh, me polnud seda kunagi proovinud nii, et pistsime jalad akvaariumisse ja kalad siis närisid surnud nahka. Oi ma kiljusin algul :D :D :D see oli nii haige tunne :D Elis muidugi ei tahtnudki, sest hirmus oli. Istusime seal tunnikese ja vaatasime inimesi ja liiklust. Siis jalutasime edasi. Kõndisime ööturul, kus alles asju lahti pakiti. Ostsime paar kohalikku külmkapimagnetit (aga peab nentima et nõmedat sodi müüdi ainult, midagi ilusat ega head ei hakanud silma). Siis hakkasime tagasipoole kõndima, võtsime Elisele ühe "praetud jäätise". Seda tehakse nii, et valitud komponendid valatakse külmutavale alusele, siis hakitakse pahtlilabidatega hästi peeneks, määritakse hästi õhuke kiht seda külma aluse peale ja sealt siis lükatakse pahtlilabidaga rullid, mis pistetakse topsi, lusikas kõravale ja ongi jäätis. Meie valitud komponendid olid banaan, ananass ja vanilje, lisanditeks shokolaadipuru ja mingid vahvlipulgad. Maitses väga hästi. Kõndisime tagasi hotelli. Võtsime oma seljakotid, tänasime meeldiva viibimise eest ja palusime end tuk-tukiga lennujaama viia. Lennujaamas hankisime oma boardingpassid, läbisime passi- ja turvakontrolli ning lendasime tagasi Taisse. Võtsime lennujaamast takso ja lasime end hotelli sõidutada.  Olime broneerinud lennujaama lähedalt hotelli, et ei peaks väga seiklema öösel. Imestasime, et takso muudkui sõitsis ja sõitis, Raiko imestas, et nii pikalt sõidab.. äkki sõidab kuhugi võpsikusse. Võta näpust, seal lihtsalt ei saanud teisele poole teed minna niisama, pidigi 7km ringi tegema. Säh sulle lennujaama hotelli. Saime hotelli sisse sutsu enne südaööd. Raiko läks korraks lähedal asuvasse 7-elevenisse, meie Elisega käisime reisitolmu maha pesemas ja sättisime ennast magamisasendisse.  Peab ära märkima, et see lennujaamahotell oli kõigist meie hotellidest kõige kallim ja siiani kõige kehvem, aga noh, magada ju sai nii, et tühja temaga :) Saabus öö.

Soojamaareis 2017/Päev 2 - Siem Reap - Angkori templid

Hommikul ärkasime kell 8. Elist oli väga raske üles saada. Lõpuks meelitasime ta voodist välja lubadusega, et saab peale hommikusööki ujuma :) Hommikusöök oli ka ülivõrretes hea. Valik oli varasemate Tai reisidega võrreldes korralik. Praemuna, omletti, praetud riisi, nuudleid, viinereid, sinki, röstisaia võiga ja marmelaadiga, mitut sorti puuvilju ja mingit küpsetist ka veel. Lisaks siis "nõrgematele" kahte sorti hommikusöögihelbeid - shokolaadiga ja ilma. Juua sai vett, mahla, kohvi ja teed. Kohv oli üllatavalt hea, kui arvestada, et ta oli jupp aega tagasi valmis tehtud ja kannuga soojendaja peal istus.  Sõime ennast silmini täis ja läksime basseini. St. Elis sulistas nagu kala ja hädaldas muudkui et issi ei viitsi temaga basseinis istuda. Natuke halb oli see, et suurem osa basseinist oli Elise jaoks liiga sügav ja väiksem osa liiga madal. Mina istusin päikese käes ja tundsin ennast niisamagi päris hästi. Kella 10ks palusime hotelli vastuvõtulaual omale tuk-tuki tellida, kes meid templite vahet sõidutaks. Mõnus korraldus - valida on kahe "ringi" vahel, väike ring ja suur ring. Väike ring katab väiksema maa-ala ja suurem siis enesestmõistetavalt suure. Ringide hinnad on fikseeritud, väike ring maksis 15 USD, suur ring 18 USD. Lisaks võib tellida päikesetõusu või -loojangu vaatamise kuskilt spetsiaalselt ette nähtud kohast hinnaga 5 USD/tk.  Ronisime siis väga sõbraliku noore tuk-tukijuhi selja taha kasti ja hakkasime sõitma. Liiklus on täiesti kaootiline, signaalitamist väga palju pole aga igaüks sõidab sealt kust mahub. Valdav enamus on mopeedid ja tuk-tukid, sekka mõned autod. Autode puhul vaatasime, et kohalikud võidaksid ilmselgelt car pooling'us (ehk mitmekesi auto kasutamises) kui sellel alal peetaks võistlusi, kuna autod olid paksult inimesi täis topitud. Sõitsime kuskile linnast välja mingisse eraldi kohta, kus müüdi Angkori templite pileteid. Valida oli ühe päeva, kolme päeva ja seitsme päeva piletite vahel. Hinnad olid 1. veebruarist tõusnud, kolme päeva pilet täiskasvanule maksis 67 USD. Lapsed alla 12 aasta said passi ettenäitamisel tasuta (kuigi meilt ei küsinud seda küll mitte keegi). Me ei olnud hinnatõusuga kursis ja avastasime, et meil jääb pisut dollaritest puudu. Olime omale hunniku eurosid kaasa haaranud, et neid siis aegamööda vajalikku valuutasse vahetada, seal aga polnud ühtegi valuutavahetuspunkti - palju sularahaautomaate oli aga valuutavahetusi mitte. Jalutasin seal nõutu näoga ringi kui üks hilbumüüja tuli küsima et mida ma otsin (ja kas mul äkki oleks vaja üht kena õlg-kübarat). Küsisin et ega ta ei tea hoopis kus ma eurosid saan dollariteks vahetada. Ta mõtles hetke, siis ütles et kurss peaks üsna 1:1 olema, kui ma talt hilbu ostan siis ta võib mulle ju vahetada. Jee! Mõeldud-tehtud. Ostsin Elisele valge puuvillase pikkade varrukatega hõlsti 7 USD eest ja vahetasime sama hooga 100 eurot dollariteks. (Õhtul selgus, et tädi vahetas parema kursiga kui pank :D ). Saime oma piletid, näopildiga ja puha. Sõitsime edasi templite poole. Meie juht seletas, et viib meid kõige kaugema templi juurde kõige esimesena ja siis tuleme sealt tagasi. Nii väldib suuremate turismigruppidega kokku saamist, sest nemad alustavad algusest. Väga vahva. Sõit oli väga mõnus. Liikumine tekitas kerge tuulekese, muidu oli õhk kuum ja seisis peaaegu paigal. Jõudsime kõige kaugemasse templisse -  - templikompleksi ees näitad oma piletit ja võid rahulikult ringi trampida. Tuk-tuk sõitis teisele poole templit meid ootama. Templitest kirjutan mingil paremal hetkel. Külastasime kolme templit, seejärel viis meie tuk-tukijuht meid sealtkandi ainukesse restorani. See oli selline pikk katusealune kus iga postivahe oli iseseisev restoran. Igas restoranis kaks rida laudu, vahekäik vahel. Vahekäigu lõpus oli köök. Raiko filmis kana tükeldamist meie praetud riisi jaoks. Naljakas oli. Sõime Elisega kahepeale ühe praetud riisi kanaga, Raiko võttis õlle ja nokkis vahepeal meie riisi ka. Ports oli korralik ja saime kõik kõhud täis ilusti. Mina jõin piimakokteili ananassimahlaga ja Elis jõi arbuusimahla. Kokku maksis umbes 14 USD, sellest mingi 7 USD maksis söök. Sõitsime edasi, käisime veel kahes templis. Bayon'i templis mul oli väga halb olla, pea hakkas valutama ja jube palav oli. Jäin natukeseks jahedasse templisse istuma, Elis ja Raiko läksid treppe ronima. Kui 40 minutit hiljem kokku saime, oli juhtunud hirmus kole õnnetus - Elise kallis kaisukass oli kadunud. Mingil hetkel templis oli seal ümber palju rahvast ja mõned tahtsid koos Elisega pilti teha. Suure sagimisega oli see kas maha kukkunud või kaenlast tõmmatud ja läinud ta oligi.  Polnud enam otsida ka kuskilt. Elis oli südamest õnnetu ja nuttis lohutamatult.  Viimase templi vaatasime leinameeleolus põgusalt üle.  Meil oli plaanis minna veel tuk-tukiga päikeseloojangut kuskile mäe otsa vaatama aga selleni oli veel mitu head tundi aega ja tuju ka nagu enam polnud (lisaks oli minul tekkimas sajandi migreen, mis ka peale kahte paratsetamooli ei kavatsenudki alla anda) nii, et palusime end siis hotelli tagasi sõidutada. Käisime hotellis dušši all, mina keerasin tunnikeseks pikali, Elis ja Raiko läksid basseini. Kella 19 paiku oli väljas juba kottpime, mõtlesime, et peaks varsti äkki minema välja apteeki otsima. Minu peavalu oli ka peale magamist alles - kokku kolm paratsetamooli ja üks ibuprofeen ei aidanud. Ootasime veel pisut, et siis saab kohe õhtusöögi ka sama soojaga lahendatud. Elis aga jäi kogemata magama. Jätsime ta siis hotelli magama, läksime ise välja suts peale 20:00. Kõndisime mingis suunas, kus Raiko arvas pubitänava olevat. Ta kaardi pealt enne vaatas järgi. Teel sinna võtsime mingist poest pudeli vett, vahetasime pangas natuke eurosid dollariteks ja saime apteegist mingi 3 USD maksva tableti mis migreeni puhul pidi jube hästi aitama. Tegin igaks juhuks pilti ka.. et kui ma tänaval kokku kukun siis Raiko saab vähemalt kiirabile näidata mis ma sisse sõin omale ;). Kõndisime päris pikalt aga jõudsime Pub Streeti kohale. Arvatavasti mingi 20 mintsa peale tableti söömist oli hullem valu juba kadunud ehk siis kui me pubide ja lärmini jõudsime. Lärm oli endiselt ebameeldiv, seega käisime selle ilma suurema vaimustuseta läbi ja hakkasime jälle tagasi hotelli suunas minema. Raikol oleks olnud isu ja jaksu veel igasugu asju teha ja väljas söömas käia ja mida kõike veel aga mind oli tabanud räme unekas seega läksime toidupoest läbi, võtsime õlut, banaane ja topsinuudleid ning poolenisti magades jõudsin lõpuks hotelli :) Elis magas endiselt magusasti. Raiko tegi omale nuudleid ja sõi telekast mingit filmi vaadates. Mina keerasin teki alla, vaatasin korra ühe silmaga veel teleka suunas ja jäin magama.

Soojamaareis 2017/Päev 1 - Bangkok - Siem Reap

Maandusime ühesõnaga Bangkokis Suvarnabhumi lennujaamas hommikul enne kella 8. Läksime passikontrollist läbi ja suunavaid viitasid järgides lähimasse metroopeatusse. Seal siis avastasime, et kodutöö oli jäänud täitsa tegemata. Ei teadnud kuhu peatusesse sõita. Tahtsime minna mingisse akvaariumisse kalu vaatama aga sellist kohta kaartide pealt ei leidnud. Küll aga leidsime loomaaia mis tundus olevat üsna normaalses kauguses. Ostsime kõigepealt pileti mingisse vahepealsesse metroojaama kust on võimalik teistele liinidele ümber istuda. Seal vaatasime, et oleks ikka pidanud edasi sõitma. Ostsime edasi pileti. Hinnas oluliselt ei kaotanud, mingi selline süsteem tundus olevat, et iga peatusevahe on fikseeritud hinnaga. Esimeses peatuses ostad aparaadist või mehitatud putkast zetooni ja lõpp-peatuses pistad selle väljumisel väravas olevasse pilusse. Hästi lihtne.  Jõudsime kohale oma peatusse, läksime metroost välja ja hakkasime, seljakotid seljas, loomaaia poole vantsima. Kaardi järgi paistis et on sealsamas lähedal.. paari nurga taga. See "lähedal" osutus kolmeks kilomeetriks. Ei olnudki nii tore kui võiks arvata.. õhusooja oli ka rohkem kui oleks tahtnud - varjus mingi 32 kraadi. Elis oli äraütlemata vapper ja pidas selle seljakotimaratoni ilma vingumata vastu.  Loomaaeda pääsemiseks maksime 150 bahti täiskasvanu- ja 100 bahti lapsepileti eest. Esmapilgul tundus loomaaed pisut ajale jalgu jäänud ja räämas aga lähemal vaatlusel osutus väga toredaks. Igasugu vahvaid loomi nägime - kaelkirjakuid, jõehobusid, tiigreid, pantreid, terve majatäie reptiile ja mida kõike veel. Vaatasime hüljeste etendust ka. Kunagi Barcelona loomaaias käisime ka hüljeste etendust vaatamas aga siin oli see kõvasti vaatemängulisem. Tegin isegi paar videot :) Loomaaiast lahkudes võtsime takso ja sõitsime Don Mueangi lennujaama. Mitu head tundi oli vaja surnuks lüüa. Hankisime oma boarding-passid, läbisime passikontrolli ja turvakontrolli ja ostsime ühest mingist poest omale topsinuudleid. Lahe oli see, et poes sai kohe ka kuuma vett mida nuudlitele peale valada. Nosisime need omale sisse, siis lonkisime sõna otseses  mõttes lennujaama teise otsa (värav nr 1) ja lõime sinna oma laagri laiali. Kuna ühe öö magamine jäi põhimõtteliselt vahele, siis magasime vahetustega ja passisime niisama internetis.  Kell sai lõpuks nii palju, et saime lennukisse ja lendasime siuhti Siem Reapi linna Kambodžas. Lend oli nii lühike, et vaevu jõudsin ära täita immigratsiooni lehekesed, mis lennukis pihku pisteti, kui juba maanduma hakkasime.  Ootasime mingit kultuurishokki või midagigi.. aga muffigi, väga ilus lennujaam oli. Nägi uus välja, oli täiesti laitmatult puhas, lõhnas hästi. Immigratsioonitädi vaatas Elist ja muudkui naeratas laialt. Kommenteeris mulle, et väga ilus tüdruk on. Lennujaamast väljudes võtsime esimesel ettejuhtuval tuk-tukimehel natist kinni ja näitasime hotelli aadressi. Ta ei teadnud kus see on aga kuna seal oli ka hotelli telefoninumber, siis arvas et küllap saab hakkama. Istusime sisse ja sõitsime linna poole. Kuskil juba linnas sees võttis tuk-tuki juht meilt selle hotellinumbri, helistas, lobises pikalt midagi telefonis ja siis viis meid sipsti õigesse kohta. Tuk-tukisõit lennujaamast hotelli maksis 5 USD. Jõudsime hotelli võrdlemisi hilja, kella 21:30 paiku. Hotellist me ei julgenud ka ette midagi arvata, piltide järgi tundus kahtlaselt ilus ja puhas.. ja oligi ilus ja puhas. Täitsa lõpp. Hotellipersonal oli supersõbralik, juhatati meid ilusti tuppa, toas oli ka kõik täiesti viimasepeale (vaadet aknast küll polnud aga mis siis). Viskasime seljakotid nurka, ruttu ujumisriided selga ja katusebasseini otsima. See oli täpselt kaks korrust kõrgemal. Vesi oli mõnus soe. Solberdasime seal mingi pool tundi ja siis läksime tuppa. Viskasime kuivad riided selga ja läksime välja mõnda söögikohta otsima. Ega väga ei orienteerunud ka aga mingi kohalike söökla leidsime paari tänava kauguselt. Söök oli väga-väga hea. Mina sõin Elisega kahepeale ühe praetud riisihunniku kanaga, Raiko võttis Tom Yum supi ja õlle. Söögi kõrvale jõin kookose-piimakokteili ja Elis jõi puuviljasegu kokteili. See kookosekokteil oli igatahes ebanormaalselt hea. Kui ma tavaliselt kookoshelbeid ei söö, sest mulle ei maitse saepuru, siis selles oli sees kookose viljaliha, mis oli mõnusalt pehme. Pole sellist kunagi saanud. Maitse oli niiiiii hea. Jalutasime tagasi hotelli ja kerisime ära magama. Kell oli juba üle südaöö kui magama saime.

Soojamaareis 2017/Tallinn - Helsinki - Bangkok

Et no alustagem kohe algusest. Piletid said ostetud päev enne Raiko sünnipäeva oktoobris. Marx käis nimelt sünnipäeval ja sattus kelkima, et nemad just ostsid omale piletid Bangkokki veebruariks. Raiko hakkas jonnima, et tema tahab kaa. Noh, siis oli vaja minna vabast päevast tööle lendusid otsima minna. Koperdasime kogemata Finnairi kampaaniahinna otsa, 493 euri/täiskasvanu. Mis seal ikka.. pidime ära ostma. Otsustasime et Elis tuleb kaasa (sest Marx reisib ka nagunii koos naise, laste ja ämma-äiaga) aga Rompsik jääb koju sest ta on veel pisike ja tahab iga päev lõunaund magada ja liiga palju jantimist oleks sellega. Kiire kontrollkõne emale, et ta on nõus Rommi hoidma ja piletile bronn peale :) Nii ta läks. vähehaaval bronnisime Air Asia lende juurde Kambodžasse ja Koh Samuile, otsisime hotelle, tegime kindlustused ja Kambodža viisad jne. Nädal enne minekut skännisin veel igaks juhuks passidest koopiad arvutisse. Eile asju pakkides avasta Raiko äkki, et passi pole seal kotisahtlis kus see alati on. Näost valged ja kaugel endast väljas, tuustisime terve alumise korruse tagurpidi. Raiko arvas, et äkki kukkus kotist välja kui laevas või rootsis oli. Helistas Tallinkisse, sadama infosse, rootsi majaomanikule, kuskilt ei leitud passi. Siis hakkasime uurima juba kui kiiresti uue saaks ja mismoodi. Juba olid tutvused kõik käiku lükatud ja kokkulepped tehtud, hommikul kell 9 kohe Tammsaare teele ust kraapima ja ulguma minna vaja. Juba uurisin kas ja kui palju kindlustus korvaks ja kui palju maksaks uus pilet et Raiko saaks järgi tulla kui uus pass käes. Kell oli juba nii palju et pidin tööle hakkama minema. Viimast korda veel kompisin Raiko seljakoti läbi, küll küllale liiga ei tee, räägib vanasõna. Ja leidsin passi. Selga toetava raami vahelt eraldi taskust, kuhu mitte kunagi mitte midagi ei pane. Raikol puudus igasugune mälupilt et ta oleks selle sinna pannud. Hakkasime mõlemad nutma :D Päris hull kergendus oli. Läksin tööle ära. Seal avastasin et polnudki süüa jõudnud ega ka poodi mitte. Pool päeva oli halb olla. Leidsin külmkapist tähtaja ületanud jogurtijoogi mis polnud halvaks läinud - jee, söök! Pommisin Küllilt näkileibasid ja ühe tassisupi. Kõht sai ilusti täis, aitäh Külli! Väga palju stressi enne puhkust. Täna siis.. hommikul läksin kohe poodi, soetasin lennureisiks näkse, Rompsikule ema juurde igasugu head-paremat ja Markusele väikese söögitagavara.  Veel sebimist, pakkimist, juhendamist. Raikol tuli meelde, et meie punasel Opelil läks eile mootorituli põlema. Helistas Opelaasi ja leppisime kokku, et viime auto sinna kui Rompsikut  Lasnamäele viima läheme.  Selleks ajaks kui minna vaja oli, ei läinud punane Opel enam käima. Raiko siis ühendas Punase hallile sleppi ja proovis igaks juhuks veel korra.. no ja ikkagi siis läks käima. Vedas. Sõitsime Opelaasi ja jätsime auto sinna. Edasi juba Lasnamäele. Jätsime Rompsiku ema hoolde ja ruttu koju tagasi. Kiirelt käisime veel poest läbi - raha vahetamas ja paari vidinat ostmas. Siis pakkisime kodus viimased asjad ära, rääkisime paar sõna Annaga, kes oli Stelaniga meile lehvitama tulnud ja Grets koos Aron-Gerdiga tegid meile taksot lennujaama. Lennujaamas läksime ilusti passi- ja turvakontrollist läbi ja maandusime esimesse sööklasse "hommikusööki" sööma, enne lihtsalt polnud selleks aega. Lend Helsingisse oli mõnusalt kiire ja sujuv, ei raputanud ega midagi. Ma veel mõtlesin, et sellise toreda uue nohuga, nagu mul on, on jube jama sõita, aga ei, väga okei oli. Helsingis läksime ka ilusti Taxfree poest ja passikontrollist läbi ja oma värava taha aega surnuks lööma. Raiko ja Elis läksid veel uitama, mina hakkasin käesolevat kirjatükki üllitama. Ühel hetkel hüppas üks poisterahvas mulle ligi ja küsis väga puises inglise keeles abi telefoniga lennujaama WiFisse saamiseks. Küsisin kas ta tahaks äkki parem vene keeles rääkida, tüübil kukkusid napilt silmad peast välja, et mismoodi on võimalik et keegi vene keelt ka oskab :D Näitasin siis näpuga et mismoodi ja kuidas saab.  Elis ja Raiko tulid ka tagasi, Elisel oli lennukisse näksiks kaasa ostetud hiigelsuur kott kummikarusid ja Raikol traditsiooniline Leijona. Saime lennukisse pooletunnise hilinemisega kuna seal tehti mingit täiendavat tehnilist kontrolli - selle tõttu olen igatahes mina küll alati nõus hilinema (kui just pole vaja mõnele teisele lennukile jõuda) :) Lennuk oli uus ja uhke, istmete konfiguratsioon 3+3+3. Mingil kummalisel põhjusel olid Elise ja Raiko kohad rida 27 keskmises kolmikus aga minul hoopis sama rea vasakpoolses kolmikus. Õnneks saime väga mõistliku naisterahvaga kohad vahetatud.  Sattusin enne poes käies Tigeris nägema lennuki kõrvaklappide adapterit, hinnaga 3€/tk, mida soetasin omale kaks tükki. Oma mõnusad suured kõrvaklapid olin kaasa võtnud ja Raiko andis enda omad Elisele kasutada. Ma poleks saanud 9 tundi nende lennufirma antud "nööpklappidega" istuda. Oli väga kasulik ost! Lennureis ise oli mõnus, eriti turbulentsi polnud kusagil. Vaatasime pardafilme ja multikaid, üritasime (tulutult) tukkuda. Kaks korda anti süüa - tund peale õhkutõusu sai sooja õhtusööki ja paar tundi enne maandumist sooja hommikusööki. Söök oli ka täitsa okei. Elis küll eriti midagi ei tahtnud aga tal ongi mingi periood kus talle midagi ei maitse. Hommikul kell 7:50 maandusime Bangkokis.