Soojamaareis 2017/Tallinn - Helsinki - Bangkok

Et no alustagem kohe algusest. Piletid said ostetud päev enne Raiko sünnipäeva oktoobris. Marx käis nimelt sünnipäeval ja sattus kelkima, et nemad just ostsid omale piletid Bangkokki veebruariks. Raiko hakkas jonnima, et tema tahab kaa. Noh, siis oli vaja minna vabast päevast tööle lendusid otsima minna. Koperdasime kogemata Finnairi kampaaniahinna otsa, 493 euri/täiskasvanu. Mis seal ikka.. pidime ära ostma. Otsustasime et Elis tuleb kaasa (sest Marx reisib ka nagunii koos naise, laste ja ämma-äiaga) aga Rompsik jääb koju sest ta on veel pisike ja tahab iga päev lõunaund magada ja liiga palju jantimist oleks sellega. Kiire kontrollkõne emale, et ta on nõus Rommi hoidma ja piletile bronn peale :) Nii ta läks. vähehaaval bronnisime Air Asia lende juurde Kambodžasse ja Koh Samuile, otsisime hotelle, tegime kindlustused ja Kambodža viisad jne. Nädal enne minekut skännisin veel igaks juhuks passidest koopiad arvutisse. Eile asju pakkides avasta Raiko äkki, et passi pole seal kotisahtlis kus see alati on. Näost valged ja kaugel endast väljas, tuustisime terve alumise korruse tagurpidi. Raiko arvas, et äkki kukkus kotist välja kui laevas või rootsis oli. Helistas Tallinkisse, sadama infosse, rootsi majaomanikule, kuskilt ei leitud passi. Siis hakkasime uurima juba kui kiiresti uue saaks ja mismoodi. Juba olid tutvused kõik käiku lükatud ja kokkulepped tehtud, hommikul kell 9 kohe Tammsaare teele ust kraapima ja ulguma minna vaja. Juba uurisin kas ja kui palju kindlustus korvaks ja kui palju maksaks uus pilet et Raiko saaks järgi tulla kui uus pass käes. Kell oli juba nii palju et pidin tööle hakkama minema. Viimast korda veel kompisin Raiko seljakoti läbi, küll küllale liiga ei tee, räägib vanasõna. Ja leidsin passi. Selga toetava raami vahelt eraldi taskust, kuhu mitte kunagi mitte midagi ei pane. Raikol puudus igasugune mälupilt et ta oleks selle sinna pannud. Hakkasime mõlemad nutma :D Päris hull kergendus oli. Läksin tööle ära. Seal avastasin et polnudki süüa jõudnud ega ka poodi mitte. Pool päeva oli halb olla. Leidsin külmkapist tähtaja ületanud jogurtijoogi mis polnud halvaks läinud - jee, söök! Pommisin Küllilt näkileibasid ja ühe tassisupi. Kõht sai ilusti täis, aitäh Külli! Väga palju stressi enne puhkust. Täna siis.. hommikul läksin kohe poodi, soetasin lennureisiks näkse, Rompsikule ema juurde igasugu head-paremat ja Markusele väikese söögitagavara.  Veel sebimist, pakkimist, juhendamist. Raikol tuli meelde, et meie punasel Opelil läks eile mootorituli põlema. Helistas Opelaasi ja leppisime kokku, et viime auto sinna kui Rompsikut  Lasnamäele viima läheme.  Selleks ajaks kui minna vaja oli, ei läinud punane Opel enam käima. Raiko siis ühendas Punase hallile sleppi ja proovis igaks juhuks veel korra.. no ja ikkagi siis läks käima. Vedas. Sõitsime Opelaasi ja jätsime auto sinna. Edasi juba Lasnamäele. Jätsime Rompsiku ema hoolde ja ruttu koju tagasi. Kiirelt käisime veel poest läbi - raha vahetamas ja paari vidinat ostmas. Siis pakkisime kodus viimased asjad ära, rääkisime paar sõna Annaga, kes oli Stelaniga meile lehvitama tulnud ja Grets koos Aron-Gerdiga tegid meile taksot lennujaama. Lennujaamas läksime ilusti passi- ja turvakontrollist läbi ja maandusime esimesse sööklasse "hommikusööki" sööma, enne lihtsalt polnud selleks aega. Lend Helsingisse oli mõnusalt kiire ja sujuv, ei raputanud ega midagi. Ma veel mõtlesin, et sellise toreda uue nohuga, nagu mul on, on jube jama sõita, aga ei, väga okei oli. Helsingis läksime ka ilusti Taxfree poest ja passikontrollist läbi ja oma värava taha aega surnuks lööma. Raiko ja Elis läksid veel uitama, mina hakkasin käesolevat kirjatükki üllitama. Ühel hetkel hüppas üks poisterahvas mulle ligi ja küsis väga puises inglise keeles abi telefoniga lennujaama WiFisse saamiseks. Küsisin kas ta tahaks äkki parem vene keeles rääkida, tüübil kukkusid napilt silmad peast välja, et mismoodi on võimalik et keegi vene keelt ka oskab :D Näitasin siis näpuga et mismoodi ja kuidas saab.  Elis ja Raiko tulid ka tagasi, Elisel oli lennukisse näksiks kaasa ostetud hiigelsuur kott kummikarusid ja Raikol traditsiooniline Leijona. Saime lennukisse pooletunnise hilinemisega kuna seal tehti mingit täiendavat tehnilist kontrolli - selle tõttu olen igatahes mina küll alati nõus hilinema (kui just pole vaja mõnele teisele lennukile jõuda) :) Lennuk oli uus ja uhke, istmete konfiguratsioon 3+3+3. Mingil kummalisel põhjusel olid Elise ja Raiko kohad rida 27 keskmises kolmikus aga minul hoopis sama rea vasakpoolses kolmikus. Õnneks saime väga mõistliku naisterahvaga kohad vahetatud.  Sattusin enne poes käies Tigeris nägema lennuki kõrvaklappide adapterit, hinnaga 3€/tk, mida soetasin omale kaks tükki. Oma mõnusad suured kõrvaklapid olin kaasa võtnud ja Raiko andis enda omad Elisele kasutada. Ma poleks saanud 9 tundi nende lennufirma antud "nööpklappidega" istuda. Oli väga kasulik ost! Lennureis ise oli mõnus, eriti turbulentsi polnud kusagil. Vaatasime pardafilme ja multikaid, üritasime (tulutult) tukkuda. Kaks korda anti süüa - tund peale õhkutõusu sai sooja õhtusööki ja paar tundi enne maandumist sooja hommikusööki. Söök oli ka täitsa okei. Elis küll eriti midagi ei tahtnud aga tal ongi mingi periood kus talle midagi ei maitse. Hommikul kell 7:50 maandusime Bangkokis.