Soojamaareis 2017/Päev 3 - Siem Reap - Angkori templid

Äratus kell 8. Uni oli nii magus ja voodi nii pehme et üldse ei tahtnud ärgata. Saime Raikoga maast lahti aga Elis keerutas ennast muudkui rohkem teki sisse jälle. Lubasime jälle lahkelt peale hommikusööki ujuma minna, selle lubaduse peale ta siis lõpuks ärkas. Sõime korraliku hommikusöögi. Peale seda kõõlusime basseini juures (Elis muidugi pigem sees kui ääres). Kella 10 paiku läksime tuppa, pakkisime oma asjad kokku ja kirjutasime end hotellist välja. Nii tore hotell oli, et nad lubasid lahkelt seljakotid nende hoiuruumi jätta päevaks ja seda täitsa ilma rahata. Võtsime omale jälle hotellist ettemakstud tuk-tukijuhi, kes meid siis suurele templiringile sõidutas.  Templiteni oli pikk maa sõita aga väga mõnus oli, soe tuul puhus näkku, ümberringi hoopis teine maailm kui see, millega me harjunud oleme. Jõudsime selle päeva esimese templini nimega Preah Khan, mis oli ehitatud 12 sajandil ühe kuninga poja poolt isa mälestuseks. Kunagi 1930 paiku hakati sealt metsa välja puhastama aga väga puhtaks ja korda ei taheta ka teha, siis jääb ikka natuke autentsust alles ka. Taastatud on ainult osad seinad ja käigud. Igastahes väga võimas ehitis. Kunagi täitis see linna, templi ja kooli ülesannet. Siit templist leidis Elis endale uue lemmiku - kivikese. Gretsu emale võtsime ka ühe kaasa siit ;) Sealt edasi liikusime järgmisse templisse, nimega Preah Neak Poan. See oli selline hästi vahva pühapaik, mis asus saarel. Saarele sai mööda laudteed. Vanal ajal oli see basseinidega tempel osa suuremast templialast  (3km x 900m) aga mingi tee-ehituse tõttu ujutati see üle ja seal on siis nüüd järv ja tempel, mis asus pisut kõrgemal, istub nüüd saare peal. Sinna sisse ronima ei lastud, sai ainult kõrvalt uudistada. Templis seisab ka juppidest kokku pandud hobusekuju, millel on inimese jalad all. Algselt oli neid neli aga ainult üks on alles. Sama kuju koopia on Siem Reap International lennujaama sissesõidutee keskel. Sealt tulime ära, võtsime ühe puuviljamüüja käest mango ja sõime selle ära tuk-tukis teel järgmisse templisse. Järgmine tempel kandis nime Ta Som. Tegemist on ühe 12.sajandi lõpul ehitatud budistliku templiga. Selle templi tõmbenumbriks on idavärava peale kasvanud suur puu, mis on kogu Angkori templite ala üks lemmikumaid kohtasid pildistamiseks. Edasi sõitsime templi Eastern Mebon juurde. See on hinduistlik tempel, neljast äärest tornidega ümber keskmise kõrge torni. Neljas nurgas seisavad elevandikujud. Templi ehitamine on mingil ajal jäänud pooleli, seal on näha kaldteed, mida mööda materjali üles tassiti. Tornide ehitamisel on kasutatud telliseid, millel on korrapäraselt augud sees. Aukude eesmärk oli hoida krohvi kinni. Kunagisest krohvist ja kaunistustest pole tänaseks muidugi mitte midagi järgi. Viimane tempel, mida nägime, kandis nime Pre Rup. Eelmisega samal ajal ehitatud, samuti tellistest, mis krohvi jaoks auke täis. Siin on ühes templitornis isegi pisut säilinud sellist kaunistustega krohvi. Seda templit kasutati nähtavasti püha kremeerimise eesmärgil. Templi nimi tähendab tõlkes keha pööramist. Templiring sai kiiresti otsa ja tuk-tukitasime tagasi hotelli. Kell oli alles vähe, nii 14 paiku alles, seega küsisime viisakalt luba nende restorani kasutada (ja eeldasime et basseinikasutus on enesestmõistetav, eksju ;) ) ja sõime seal lõunat. Võtsin ühe Pad-Thai nuudlisöögi kõige hea ja paremaga, kõrvale jõin arbuusimahla ja Elis sai ühe piimakokteili ananassiga. Raiko võttis õlle. Sõime sellest ühest toiduportsust ennast ägisemiseni täis. Elis ja Raiko läksid basseini äärde, mina nautsin oma jooki ja mõnulesin päikesevarjus :) Paar-kolm tundi hiljem läksime linnapeale kõndima - Elis polnud ju veel käinud. Jalutasime jälle peaegu Pub Streetini välja. Ühes kohas pakuti võimalust ennast raha eest kaladele söödaks anda. Noh, me polnud seda kunagi proovinud nii, et pistsime jalad akvaariumisse ja kalad siis närisid surnud nahka. Oi ma kiljusin algul :D :D :D see oli nii haige tunne :D Elis muidugi ei tahtnudki, sest hirmus oli. Istusime seal tunnikese ja vaatasime inimesi ja liiklust. Siis jalutasime edasi. Kõndisime ööturul, kus alles asju lahti pakiti. Ostsime paar kohalikku külmkapimagnetit (aga peab nentima et nõmedat sodi müüdi ainult, midagi ilusat ega head ei hakanud silma). Siis hakkasime tagasipoole kõndima, võtsime Elisele ühe "praetud jäätise". Seda tehakse nii, et valitud komponendid valatakse külmutavale alusele, siis hakitakse pahtlilabidatega hästi peeneks, määritakse hästi õhuke kiht seda külma aluse peale ja sealt siis lükatakse pahtlilabidaga rullid, mis pistetakse topsi, lusikas kõravale ja ongi jäätis. Meie valitud komponendid olid banaan, ananass ja vanilje, lisanditeks shokolaadipuru ja mingid vahvlipulgad. Maitses väga hästi. Kõndisime tagasi hotelli. Võtsime oma seljakotid, tänasime meeldiva viibimise eest ja palusime end tuk-tukiga lennujaama viia. Lennujaamas hankisime oma boardingpassid, läbisime passi- ja turvakontrolli ning lendasime tagasi Taisse. Võtsime lennujaamast takso ja lasime end hotelli sõidutada.  Olime broneerinud lennujaama lähedalt hotelli, et ei peaks väga seiklema öösel. Imestasime, et takso muudkui sõitsis ja sõitis, Raiko imestas, et nii pikalt sõidab.. äkki sõidab kuhugi võpsikusse. Võta näpust, seal lihtsalt ei saanud teisele poole teed minna niisama, pidigi 7km ringi tegema. Säh sulle lennujaama hotelli. Saime hotelli sisse sutsu enne südaööd. Raiko läks korraks lähedal asuvasse 7-elevenisse, meie Elisega käisime reisitolmu maha pesemas ja sättisime ennast magamisasendisse.  Peab ära märkima, et see lennujaamahotell oli kõigist meie hotellidest kõige kallim ja siiani kõige kehvem, aga noh, magada ju sai nii, et tühja temaga :) Saabus öö.