Soojamaareis 2017/Päev 7 - Koh Samui

Äratus kell 9:30. Nii kaua polegi veel saanud magada :) Läksime mõnusasti restorani, sõime hommikusöögi ja edasi muidugi basseini äärde. Üritasime teha sünkroonis vettehüppeid ning seda filmida. Vette hüppasime ja filmitud saime ka aga sünkroonist oli asi kaugel. Rasmus oli eelmisest õhtust saadik ja öö läbi köhinud. Marx võttis mobo ja läks lähimasse apteeki. Seletas probleemi ära ja talle anti lapse köhasiirup kaasa. Andsime Rasmusele sisse. Tundus, et kohe läks pisut paremaks. Otsustasime, et meie Viivika ja lastega ei ole huvitatud dzunglisse juga vaatama minemisest, seega Raiko ja Marx läksid kahekesi, meie jäime basseini äärde. Mari ja Arvo olid eilse mobotripi ajal seal juba ära käinud ja arvasid et lastega pole äkki mõistlik. Väga järsk ronimine ja nii kuumal ajal ka veel. Tõime hoopis toast lastele tegeluskaardid ja vildikad ning kupatasime nad basseini ääres varju alla joonistama. Päris vahva oli, nad joonistasid ilusti kuni kell sai nii palju, et läksime tuppa lõunat tegema ja sööma. Sõime lõuna ära. Siis tuli välja, et Rasmusel on palavik tõusnud. Viivika üritas teda toas jahedamas hoida ja pisut palavikku alla saada. Gerda ja Elis joonistasid meie toas. Peale kella 15 oli kõrvetava päikese aeg läbi, siis läksime jälle basseini äärde. Elis ja Gerda läksid vette ja juba ujusid usinasti kui Viivika jooksis alla ja käskis neil basseinist välja ronida ja peitu minna seniks kuni nad Rasmusega basseinist mööda mere äärde lähevad. Kummaline lugu, aga Rasmusel mere ääres ei esinenud köhahoogusid. Ju siis soe merevesi ja soolane õhk mõjusid hingamisele hästi. Rohi ka muidugi aitas kiiresti. Palaviku võttis poole paratsetamoolitabletiga alla. Nemad jalutasid mere ääres, plikad sulistasid basseinis. Vahepeal sai helistatud taksotädile, et me oleme huvitatud massaazist. Leppisime nii kokku, et meie meesterahvad lähevad kella viieks jalgsi massaazi, meile aga tullakse 17:45 järgi ja me läheme siis kella kuueks massaazi koos plikadega. Selleks ajaks on mehed muditud ja saavad Rasmust hoida. Nii siis tegimegi. Käisime massaazides ja sõime sealsamas kõrval restoranis jälle õhtusööki. Peale sööki viis restoraniomanik meid oma kastiautoga tagasi hotelli. Nad on kõik ikka väga toredad ja abivalmid siin. Õhtul tuvastasime suuremat sorti mõõna, kõndisime poolde merre kuiva jalaga ja tagasi ka. Tegelesime mõõnavaatlusega tükk aega. Istusime veel väljas, nautisime sooja ööõhku ja lobisesime niisama. Siis läksime ära magama.