Läksime Tarmo ja Jane ukse taha kummitama ja kohvi nõudma. Kohvitasime ja sõime hommikutuunikalamajoneesipasteedivõileibasid. Registreerisime ennast hotellist välja ja läksime lennujaama minevat Star Shuttle bussi otsima. Leidsime peatuse üles, üks onu müüs meile piletid ja ütles et buss tuleb 25 min pärast. Seal ongi bussipeatustes põhikohaga onud kes istuvad toolikese peal, kaustik ja pastakas käes ning müüvad pileteid. Täiesti haige. Mõnes peatuses on mitu onu, sest eks sealt läheb siis mitu bussi. Sõitsime siis lennujaama, läksime infosse et teada saada kuhu minna tuleks, sealt öeldi et minge umbes 30 minuti autosõidu jagu sinnapoole, teie terminal on teises kohas.. Õnneks oli meil aega jalaga segada, paigutasime ennast uuesti mingi lennujaamade vahelise sõiduki peale ja sõitsime siis teise lennujaama. Ma olen tõsiselt üllatunud et kohalikud ise aru saavad mis asi kust kohast ja kuhu kohta läheb. Nii segast transpordisüsteemi ei ole kusagil näinud. Sõime lennujaamas kõhud miskit nuudlisuppi täis ja läksime lennuki peale.
Lennukis pakuti TASUTA sooja sööki ja jooki (lend oli 1h 15m pikk) kuna täna on India uusaasta. Happy Deepavali!
Jõudsime Taisse. Täitsime viisataotlused, läbisime passikontrolli ning sisenesime riiki. Passikontrollis istuv onu küsis kas ma olen poksija, viidates minu tätoveeringule. Etteruttavalt olgu öeldud et mingi turu müüja küsis hiljem sama asja.. huvitav kas ma näen siis nii vägivaldne välja vä? ;)
Nii kui uksest välja astusime, ründas meid igast küljest taksoteenuse pakkujate parv. Täitsa ära ehmatas. Kauplesime natuke ühe mingi onuga aga meile eriti hind ei meeldinud ja otsisime edasi. Otsustasime lõpuks ühe legaalsema minibussipakkuja kasuks, kelle hind oli enne pakutud takso omast odavam. Istusime bussi, ootasime mõne aja et buss piisavalt inimesi täis saaks ja sõitsime Phuketisse. Sõit vältas umbes tunni, vahepeal sõbrunesin ühe minu kõrval istunud Uus Meremaa prouaga kelle abikaasa oli sünnipäevakingituseks Taisse reisima toonud. Oli väga elevil igatahes.
Jõudsime hotelli, registreerisime ennast sisse ja vaatasime toad üle. Seekord on elamine ikka päris luksuslik. Väga ilus suur tuba, hiigelvoodi, lapsele diivan, popp ja puhas vannituba ja mõnus rõdu.
Esimest korda reisi jooksul on meie kasutuses ka hotelli bassein. See oli siis esimene koht kuhu kõik ronisid (välja arvatud mina, sest loomulikult olin ma oma ujumisriided unustanud kaasa pakkida.. hea tainas ikka!). Markus muidugi olekski jäänud basseini. Väga vingus näoga ronis sealt välja.
Peale esimest basseiniringi läksime linnapeale kolama. Kõndisime mööda pimedat rannaäärt ja leotasime varbaid meres. Merevesi oli ebanormaalselt soe.
Tagasi tulime läbi linna ja ostutänavate. Teepealt ostsin omale ujumisriided ja ühed püksid. Kauplemine on nii krdi tüütu et täitsa lõpp aga ilma selleta võib siin vaeseks jääda. Kobisime tagasi hotelli, läksin kohe ja paigaldasin omale tutikad ujumisriided ning ilma pikema jututa hüppasin basseini. Üle mõistuse hea vesi oli.
Mulistasime nii palju kui jaksasime, siis ronisime meie tuppa sõjaplaani koostama. Mina blogin, mehed koostavad homseks ja järgnevateks päevadeks plaani. Markus kirjutab oma blogi - väga tubli on. Varsti kerime ära magama ja vaatame mis homne päev toob.
Ah jaa, hämmastaval kombel oleme meie Markusega ainukesed terved inimesed - Janel on hääl ära, ta kõlab nagu Selma või Patty Simpsonite multikast. Tarmo ja Raiko on nohused. Loodame et saavad ruttu terveks.
* * *
Päeva nali - Raiko vend Reijo kirjutas täna MSNis järgmist:
miski üleeile v eile vms, hakkan blogi lugema, väga kaugele piltidest ei jõua, läks kiireks jäi sinnapaika, täna tööjuures käin mööda keskust ringi, kõnnin migist naisest mehest mööda, mõni meeter hiljem seljataga kuulen, naine mehele> kuule tead vä, raiko palus aivi kätt, jäin korra seisma vaatan tagasi, tundmatud näod (vist) , löin veissbuuki lahti ja avastasin blogi komentaaridest et ohoo :D
kes ennast ära tunneb, astuge ette :)
No comments:
Post a Comment