Sättisime ennast laevas kohvikusse istuma ja lõbustasime ennast erinevate kaardimängudega. Vahepeal käisime ka väikesel poeringil.
Soome jõudnud, tulid Meeme ja Rasmus meile sadamasse vastu. Mõistsin, et ma pole ikka väga kaua Helsingis käinud kuna sadamapiirkonda ei tundnud üldse ära. Õnneks oli meil ohtralt aega seda uuenenud sadamavaadet imetleda -istusime sadamast väljasõidul ummikus mingi pool tundi...
Sõitsime toidupoe juurest läbi ja Tiina-Meeme juurde koju, kus tegime lõbusasti aega parajaks, tegime lendudele internetis check-inid ära, sõime kõhud täis ja vabanesime talveriietest ;) Seejärel sõidutati meid lennujaama.
Läksime turvakontrollist läbi, otsisime oma värava ja sättisime ennast sinna istuma raamatupoe trepi peale (selle värava juures toole ei olnud). Marko ostis omale sudokuraamatu, meie Annaga käisime vett ostmas ja lõhnasid nuusutamas ning Raiko käis Leijona järel. Lõvijook oli pakitud kilekotti, mis oli kinni teibitud "do not break"-teibiga. Seadusekuulekate kodanikena nad teipi katki ei teinud, närisid hoopis niisama kilekotile augu sisse ja lähenesid Soome Lõvile sealtkaudu. Lõvi lõbustas kenasti kuni lennu väljumiseni.
Kuna meil oli mobiilne check-in tehtud aga seda ette ei saanud näidata muidu kui ainult võrguühendusega ja paberil boarding-passe ei olnud, siis nurusime värava-onu et äkki ta prindib meile boarding-passid välja nii sellele kui järgmisele lennule. Onu oli tore ja printis kõik välja mis tahtsime. Ronisime lennukisse. Istumise konfiguratsioon oli 3 ja 3, kohad olid kõik ühes reas, Raiko ronis akna alla kohe, tema kõrvale Marko ja siis meie istusime Annaga kahel pool vahekäiku (et saaks pläkutada ;)). Minu pinginaabriteks tulid veel kaks prantsuse noormeest kes siis hirmsamatel hetkedel, nagu õhku tõustes ja maandudes, üksteisel käest kinni hoidsid. Lend läks üsna kiiresti, vahepeal toideti meid mingi soojendatud pizzasaiapooliku ja joogiga - mina jõin cocat, Anna veini ja poisid miskit saksa õlut nimega Warsteiner.
Saime Frankfurdis lennult maha ja pistsime jooksu kuna tegelt ei teadnud ju kui kaugel järgmine värav on. Oligi väga kaugel. Lidusime mööda "jooksulinte" ja treppidest üles-alla. Kohale jõudes olid seljad märjad ja boardingu alguseni 5 minutit aega. Kuni me käisime Annaga kiiresti "nina puuderdamas", jõudis Raiko tax-free poest väikese köharohu osta, Jägermeister nimeks, millel oli ka teip peal.
Ronisime suure lennuki peale. Lennuk ise on kahekorruseline, üleval korrusel istuvad need, kellel on raha ja pikad jalad. All korrusel on pööbli kohad. Meie istusime all loomulikult. Õnneks oli mul oidu päev enne puhkust tööjuures käia istekohtasid kirja panemas, õnnestus valida omale bulkhead-kohad keskmises reas, 4 tükki kõrvuti. Jalaruumi oli niiet tapab ja kuigi me istusime täpselt WC taga, ei seganud see absoluutselt mingitki moodi. Panime kõrvaklapid pähe, sikutasime istmete käetugede seest omale telekad välja ja lend hakkaski pihta.
Lendasime nagu kunnid 13 tundi. Täpselt meie taga istus kahe väikese lapsega pere ja üllatuslikult karjusid lapsed ainult õhku tõusmise ja maandumise ajal, seega need ka ei seganud. Lend möödus sündmustevaeselt, isegi magasime natuke aega. Maandusime umbes kell 16:30, õues oli 27 kraadi sooja ja ilm pilves. Lennukipiloodi sõnutsi oli just mõned tunnid varem vihma sadanud, õhk oli niiske. Põhimõtteliselt oli nagu saunas.
Saime lennukist välja ja sebisime omale metrookaardid (3-päeva kaart 30 S$ /inimene, pärast anname kaardid ära ja saame 5S$ tagasi). Läksime metrooga umbes sinnakanti kus hotell oli ja veetsime mingid 45 minutit ringi trampides ja hotelli otsides. Hiljem selgus, et oleks ka 10 minutiga kenasti hakkama saanud.. Regasime ennast sisse, viisime seljakotid tuppa, käisime käppelt dushi all ja läksime linnapeale kolama. Vahepeal oli õues pimedaks läinud. Plaanisime minna Marina Bay Sandsi hotelli vaateplatvormile. Kuna kell oli juba palju, pidime kiirelt kohale jõudma. Sõitsime metrooga ühe peatuse liiga kaugele aga mõtlesime, et ah, läheme jala, kui pikk see ühe peatuse vahe ikka on. Noh, natuke ikka oli ka.. ;) napilt jõudsime kohale. Siis selgus et täna on seal reserveeritud üritus ja sina ei saa üldse minna. Bööö. Aga õues pildistamine ei olnud reserveeritud, seega seda tegime küll kohe uhkelt.
Edasi polnud enam kuhugi kiiret. Jalutasime metroo peale ja sõitsime Mustafa keskuse juurde, mis ööpäev läbi lahti on. Mõtlesime väga entusiastlikult et sööme kõhud täis ja siis läheme shoppama. Tiirutasime erinevate söögikohtade juures ringi, lõpuks sõime ühes india söögiaugus, millel oli kõige pealetükkivam sisseviskaja. Me võtsime Annaga kahepeale riisi mereandidega ja küüslauguga leiba, joogiks mulle arbuusimahla ja Annale maasika-'Lassi', mis oli oma olemuselt nagu jogurtijook. Raiko ja Marko sõid riisi ja kahte erinevat kastmes kana, üks teravam kui teine. Lisaks veel vett ja banaani-piimakokteili. Kogu krempel läks maksma kokku 66S$.
Peale sööki jõudis väsimus kohale ja oleks napilt sinnasamasse taldrikusse näoli magama kukkund. Vedasime ennast hotelli, panime veel homset plaani natuke paika ja siis kerisime ära magama.
No comments:
Post a Comment