Paadimehed võtsid nimekirjad välja ja meid aeti õige paadi peale. Seal ootasime veel suts üle poole tunni, sest keegi oli puudu. Lõpuks tuligi kõrgemas keskeas inglise paarike, kes vabandas ette ja taha, sest nad olid pidanud oma transfeeri 40 minutit ootama.
Sõit läks lahti. Me sättisime ennast taha otsa istuma (paadi nina oli juba hõivatud) ja nautisime pilve tagant piiluvat päikest. Anna ja Marko lasid vahepeal silmagi kinni.
40 minutit hiljem jõudsime Phi Phi Lei saarele Maya Beachi ehk rannale kus toimusid filmi "The Beach" võtted. Kuna rand oli tõsiselt ülerahvastatud, anti meile 20 minutit aega seal ringi vaadata ja ujuda. Tegime seal kohustuslikud pildid ja solberdasime vees ringi.
Siis tagasi paati ning sõit jätkus Phi Phi Don saare poole.
Enne veel kui teisele saarele jõudsime, tehti lahesopis keset merd snorgeldamispeatus. Tõmbasin ka siis esimest korda elus omale prillid näkku ja toru suhu, turvalisuskaalutlustel ka päästevesti selga. Ronisin vette ja polnudki nii hirmus kui ma arvasin. Isegi sain kohe läbi toru hingatud. Vaatasin kalu ja koralle, ilus oli. Siputasime seal mingi pool tunnikest, siis jälle tagasi paati ja sõitsime edasi.
Paat loksutas päris korralikult ja diislihais mattis hinge. Minul hakkas küll iiveldama. Annal olid mingid ägedad merehaigusevastased tabletid. Tõmbasin omale kohe ühe sisse ja istusin terve selle kahe saare vahelise sõidu jõllitades püüdlikult horisonti ja hingates korralikult sisse ja välja.
Suurel Phi Phi saarel ronisin kaldale, otsisin omale varjulisema koha ja jäin sinna istuma. Raiko, Anna ja Marko läksid ringi vaatama, ma ei näinud põhjust, kuna me oleme tegelikult seda saart juba näinud. Pealegi oli mul päris vastik olla ikka veel.
Raiko tõi mulle jäätist. Nämmu.
Meid aeti tagasi laevale ning sõidutati "Bamboo Island"-ile ehk bambusesaarele. Selleks ajaks oli iiveldusevastane tablett mõjuma hakanud ja paadisõit oli jälle lahe.
Bambusesaarel lasti meid pooleteiseks tunniks puhkama ja päikest võtma. Selle aja sisse kuulus ka lõunasöök sealsamas rannal - pakuti hautatud riisi, kanakoibi curry kastmes ja paneeritult, küpsetatud aedvilju, joogiks vett ja coca colat, magustoiduks arbuusi ja ananassi. Väga maitsev oli.
Esimest korda selle reisi jooksul nägime päikest ilma igasuguste pilvedeta. Piisas kümnest minutist selle päikese käes et täiesti kohutavalt ära põleda.. ja seda hoolimata sellest, et määrisime ennast 55 SPF päikesekreemiga. Käisime ilusti meres ennast jahutamas ja üritasime päevitada mõõdutundega.. mis muidugi üldse ei õnnestunud. Soovijad võisid ka paatide ümber ringi snorgeldada - võimalus, mida Raiko rõõmsalt jälle kasutas.
Kell 14 alustasime tagasisõitu Koh Lantale. Selleks ajaks olime tulipunased ja valusad igalt poolt.
Tagasisõit möödus viperusteta kui mitte arvestada paduvihmahoogu mis meid keset merd tabas. Aga vihm teadupärast ei tee meile midagi.
Tagasi saarel, sõidutas transfeer meid hotelli, kus kõigepealt hüppasime basseini ning seejärel käisime duši all ja sooritasime päevitusjärgsete kreemide ja geelidega päästeoperatsioone - üsna tulutult, peab mainima.
Tegime kõik ka umbes pooleteisetunnise lõunauinaku, peale mida tulid meile külla Doris, Lennart ja Hermiine ning me läksime linnapeale sööma. Käisime samas kohas kus nad eile olid käinud ehk ühes kalatoidurestoranis. Sõime hiidkrevette ja riisi.
Söögid söödud, jalutasime tagasi hotelli, kust Lennart, Doris ja tita sõitsid oma moboga edasi oma hotelli ja meie jätkasime õhtut basseinis ujumisega ning hiljem kaartidega Anna ja Marko toas "tonni" mängimisega.
Märkamatult sai kell palju ning uni rabas meid jalust. Tänaseks aitab. Homme jälle päev. Head ööd!
No comments:
Post a Comment