Peale sööki viis hotelli transfeer meid sadamasse ja tegime seal check-in'i ära. Seekord oli rahvus meil õigesti kirjutatud aga Raiko tembeldati naiseks.
Paati oodates saime teha kõiki mõeldavaid nalju teemal "Marko ja naised". Raiko ei väsinud nõudmast endale, kui kõige uuemale naisele, uusi Gucci päikeseprille. Paadisõit läks kiiresti, saime Singapuris maha, läbisime tolliformaalsused ja kiirustasime metroo peale. Ilma vahejuhtumiteta jõudsime lennujaama, olles metroos korra ümber istunud ning kasutanud ka ilma juhita lennujaamatrammi.
Läbisime mitmed dokumendikontrollid ja turvakontrollid, jõudsime oma lennu väravasse umbes 5 minutit enne avamist. Seal läks samuti üsna kiiresti. Saime lennuki peale istuma, seekord jälle kolm kõrvuti ja üks koht eraldi järgmises reas. Mingil hetkel kuulsime tuttavat kõnet ja kõrvale, samasse ritta, sättis end istuma seltskond eestlasi. Muidugi. Neid on ikka igal pool.
Jõudsime Phuketisse. Ostsime omale piiril viisad (1000 bahti tükk), läbisime edukalt turvakontrolli ja sisenesime Taisse. Lennujaamast väljudes hakkasid meid ahistama kõik maailma taksoteenuse pakkujad. Otsustasime õues pakutava minivan-transpordi kasuks, mis viis meid hakatuseks mingi kohaliku "reisiagendi" juurde, kes püüdis meie Phuketil viibimise aja ära sisustada kõikvõimalikke ekskursioone pakkudes. Loobusime tänulikult pakutavast. Siis pandi kirja meie hotelli aadress, mis anti minivani juhile ning meid sõidutati hotelli. Umbes 45-minutise sõidu jooksul sõbrunesime ühe shotlasest noormehega (kel nimeks Lee), kes oli just tulnud Austraaliast raha teenimast ning oli teel Aasiat avastama. Kutt reisis ihuüksi ilma igasuguse plaanita ringi, umbes sinna kuhu tee viib. Tal polnud isegi öömaja välja vaadatud Phuketil. Tuli siis meiega koos ja uuris kas saab äkki samasse hotelli kus meie olime. Hiljem selgus et saigi :)
Jõudsime hotelli kohale ja viisime seljakotid tuppa. Tuba oli taas kord ilma aknata aga selline suur ja täitsa korralik (Indoneesias oli muideks kõvasti parem). Läksime kohe uurima ka, et mis jutt see sellest katusebasseinist oli. Täitsa oligi bassein katusel. Basseini ääres oli isegi inimesi - paar sellist suurema kleidinumbriga punaseks päevitunud daami, üks pisema kleidinumbriga pruun daam ning üsna mustaks kõrbenud vanem härrasmees kes, nagu selgus, oli soomlane ja rääkis isegi täiesti arvestatavat eesti keelt. Härra avaldas arvamust, et ikka väga rõõmustav on eesti keelt siinkandis kuulda, ta olevat siin juba kolm nädalat olnud ja see on esimene kord kui kuuleb muud keelt peale vene keele.
Sisenesime ruttu basseini. Vesi oli superkloorine. Silmi vee all lahti hoida ei saanud, hakkasid kohe kipitama. Aga jahutas ilusti ära ikkagi.
Siis ajasime jälle turistiriided selga ja läksime linna peale süüa otsima. Mööda ei saanud minna tänaval seisvast pannkoogikärust, kust võtsime omale pannkoogid banaani ja šokolaadiga, hinnaga 50 bahti tükk.
Peale mõningast kõndimist jäime pidama kohaliku vene restorani "Marusja" juurde, kus pakuti nii vene kui tai toitu. Anna tellis omale springrollid, mina "pad thai" nuudlid krevettidega, Raiko võttis mingi imeliku Tom Yum supi kalmaaribeebide ja muude vingerdavate vee-elukatega ja grillitud kanavardad ning Marko võttis klaasnuudlisupi veiselihaga ja kanawoki pähklite ja juurviljadega. Jõime kõrvale vene kalja ja õlut. Kokku läks kogu söögikord maksma 1070 bahti ehk umbes 26 eurtsi.
Kohud täis, läksime ookeaniranna äärde jalutama. Vesi oli soe nagu vannis. Väga pikalt ei viitsinud jalutada, varsti keerasime otsa ringi ja läksime poetänavat mööda tagasi. Kell oli alles vähe ja müüjad laisad. Ainult paari üksikut taksot ja massaazi pakuti. Marko ostis omale pika kauplemise peale ühest särgipoest kaks t-särki 300 bahti eest (alghind oli 400 bahti tükk), natuke maad edasi soetasime omale homseks paaditripi James Bondi saarele. Siis läksime jälle hotelli basseini ennast jahutama.
Kõõlusime basseini ääres, siis arvas Raiko, et tal on ikkagi homseks päikeseprille vaja. Läksid siis Markoga linna peale kõndima. Meie jäime Annaga basseini äärde logelema.
Mingi aeg hiljem läksime tuppa kuna tobeda basseini ääres polnud ühtegi internetti. Istusime siis toas ja nautisime internetti kuni poisid tagasi tulid. Päikeseprille nad ei saanud aga muidu oli väga lõbus olnud. Poisse üritati igal võimalusel hoovi tõmmata ja massaazhi neile teha. Üks tibi oli neile lausa rolleriga järgi sõitnud ja ennast kümne küünega Raikole külge pookinud. Nalja kui palju :) Poolt juttu meile nagunii ei räägitudki pärast. Peaasi et pulli saab ja silmaring laieneb, eks? ;)
Tagasi hotellis, oli poistel hädasti vaja veel basseini kukkuda sest linnas oli ju täiesti kohutavalt palav. Istusime siis natuke veel basseini ääres kuni õllepurgid tühjaks said. Basseini kõrval asuvas hotellirestoranis käis mingi vahemeremaade simman, plõnniti kitarri ja grilliti liha. See kõik kostus muide ka hotellituppa ära... Mingi hetk peaks siiski magama minema, sest hommikul on jälle varajane äratus ja paadireis ootamas.
No comments:
Post a Comment