Jõime kohvi, sõime suitsuvorstiga näkileiba ja Corny batoone. Siis regasime ennast hotellist välja. Siin mõned pildid hotellitoast. Klaustrofoobikutele ei soovita, avatavad aknad puuduvad.
Allkorruse poest ostsime plaastreid, sest nii Anna kui Marko olid omale eelmisel päeval villid jalgadele hankinud. Jalad plaasterdatud, kõmpisime metroo peale ja sõitsime Harbour Fronti sadamasse. Seal soetasime omale laevapiletid. Piletikassa tädi oskas meie mingisugusele immigratsioonipaberile trükkida rahvuseks 'Ethiopia'. Õnneks märkas Marko seda, muidu oleksime nagu neli lolli seisnud seal sadamas pärast. Lasime selle asja korda teha. Praami väljumiseni oli üle tunni aega, seega käisime sealsamas asuvas Vivo ostukeskuses kolamas. Midagi väga ägedat ja/või odavat silma ei hakanud. Kusagil keldrikorrusel leidsime mingi söökla kus muuhulgas pakuti värskeid puuvilju puhastatult ja karbis. Võtsime kaks karpi ja pistsime nahka. Karbis oli siis ananassi, melonit, maasikat, dragonfruiti, arbuusi, papaiat ja kahte erinevat õuna ja see maksis 2 S$ tk.
Kosmeetikapoes nägime ikka erilist shedöövrit - piimashokolaadi lõhnalist silmalainerit! P
Kõndisime siis praami väljumiskohta ja ootasime seal natuke. Praam oli tore ja pisike. Sõitis ilusti kiiresti kohale. Jõudsime Batami saarele Indoneesiasse. Me olime enne uurinud, et Visa On Arrival maksab 25 USD, kohapeal selgus aga, et hoopis 10 USD. Seda seepärast, et me ei viibi kohal üle 7 päeva. Aga vähemalt raha jäi alles :)
Sadamast väljudes üüdis mingi kohalik taksist meid kinni ja lubas 10 $ eest hotelli viia. Kauplesime 8 $ peale ja saime ilusti autoga hotelli admini leti ette :) Regasime ennast ära, mingi eriti agar onu lubas meile auto sebida mis meid toa juurde viiks. Tükk aega ootasime kuni auto tuli, sõidutas meid kohale, siis selgus, et jala oleks kolm korda jõudnud edasi-tagasi. Aga majake oli nunnu, siuke "kanajalgadel" ehk postide peal.
Viskasime seljakotid tuppa, pugesime ujumisriietesse ja läksime kohalikku mereveebasseini sulistama ja päikest võtma.
Mõni aeg hiljem käisime toas duši all ja läksime siis ringi kõndima ja kohalikust "supermarketist" näkse ja õlut ostma. Müüjaga sai käte ning jalgade abil kenasti suheldud. Selgus et nad on veel vaid pool tundi avatud. Poe taga kuivatati ka riideid ja kasvatati kanu, järeldasime, et ju nad siis elavad äkki seal.
Kõht hakkas märku andma et peaks äkki midagi sinna sisse pistma. Resordi territooriumist väljaspool nägime viita mingi pubi suunas. Jalutasime sinna, pubi oli kinni ja mingi onu värvis seina. Sealt ei saanud süüa. Läksime tagasi resorti ja sättisime ennast restoranis laua taha. Meie Raikoga tellisime ananassidega riisi, võis küpsetatud krevette ja kala magushapus katsmes, Anna ja Marko võtsid praetud kalaga riisi, musta pipraga kala ja krõmpsud paneeritud krevetid. Joogiks võtsime meie Annaga kookospähklid kõige seal sisalduvaga ning poisid võtsid õlled. Toiduportsud olid jälle ebainimlikult suured nii, et peale sööki ainult ägisesime ja inisesime mõnutundest.
Siis istusime administraatori laua juures ja nautisime wifi interneti mõnusid. Millegipärast internet toani ei tahtnud levida. Siis läksime oma majakese juurde, mängime kaarte ja täringuid ning siis ära magama.
No comments:
Post a Comment