Äratus kella 8:30 paiku. Ronisime voodist välja ja läksime hommikusööki sööma. Sõime praemuna, praetud peekoni-sibula-seenesalatiga ja värske paprikaga ning röstsaia juustuga. Kogu selle hunniku peale jõin veel kaks tassi kohvi. Njämm!
Seejärel läks enamus seltskonda basseini äärde päikest veel viimast korda kuritarvitama, mina ja Anna pakkisime oma asjad kokku. Anna läks ka päikest vaatama. Ma vedelesin toas. Siis helistati, et kell 12 tullakse apartmenti üle võtma. Kutsusin enamus seltskonda veel tuppa asjade järgi ja koristama.. ootasime poole üheni kuni lõpuks tuligi mingi tüüp ja lubas lahkelt meil lahkuda. Ronisime, seljakotid seljas, basseini äärde jälle. Kiiret ju pole, lend läheb alles kell 4 öösel.
Võtsime päikest ja sulistasime basseinis kuni päike kõrvalmaja taha kadus. Siis ajasime seljakotid selga ja otsustasime minna kõigepealt metrooga otse lennujaama, teha check-ini ära, otsida mingi koha kuhu seljakotid jätta ja siis vaatame mis edasi saab. Mõeldud, tehtud!
Ostsime metroo päevapiletid, 22 dirhamit tükk, ja sõitsime teise linna otsa lennujaama. Check-ini teha ei saanud, öeldi, et alles kolm tundi enne väljalendu saab. Väljalend hilinevat 50 minutit. Otsisime kotihoidla ja jätsime seljakotid sinna (saabuvate lendude terminali allkorrusel, 20 dirhamit 12 tunni eest). Sõitsime kullaturgu otsima. Räägitakse, et pidavat äge olema. Oh jõledust! Kulda oli tõesti igat sorti ja värvi ja nii pikalt kui silm nägi.. aga see räpane turg ja pealetükkivad müüjad ja nälginud kassid.
Lugesime turu kiiresti nähtuks ja kadusime sealt kui tuul. Meie lemmikdubai on ikka puhas ja ilus ja korralikult konditsioneeritud. Sõitsime Dubai Malli jälle, sõime aasia toitu, kammisime poode, ostsime kingitusi, jõime kohvi, ühesõnaga lükkasime päeva õhtusse. Raiko ja Reijo olid ennist metroo pealt silmanud autosalongi, kus seisis Bugatti Veyron. Nemad läksid sinnakanti jalutama ja pilte tegema.
Saime päeva õhtusse ja läksime kella 23 ajal ühega viimastest metroodest lennujaama. Võtsime kotihoidlast oma seljakotid ning valmistusime mõõdukaks ootamiseks. Selgus, et lubatud 50 minuti asemel hilineb lend 2 tundi ja 25 minutit.
Istusime maha, mängisime kaarte, kell 1:00 lasti check-ini. Saime pardakaardid kätte, istusime veel mõne tunni ja mängisime kaarte. Siis läksime turvakontrollist läbi oma värava juurde ja istusime muudkui edasi. Kella poole kuue ajal hommikul vaatasime, et kõik soomlased on ümbertringi kadunud. Raiko läks igaks juhuks lennutablood vaatama, selgus, et meie väljalennu väravat oli muudetud. Kõndisime täpselt teise terminali otsa. Kontrolliti veel passe ja pileteid, istusime pisut veel ja saime siis lennukisse.
Lennukis sättisime ennast istuma - Raiko akna alla, mina keskele ja Reijo vahekäigu äärde, üle vahekäigu istusid Orc ja Anna kahekesi kolmel kohal. Õnneks oli lend võrdlemisi tühi. Tarmol ja Kikul ja Reijol tekkis võimalus üksi pikali visata kolmesele istmele ja südamerahus magada. Orc tuli Reijo asemele meie kõrvale istuma ja lasi Annal magada. Raiko pani ka silma kinni, me mängisime siis Orciga kahekesi kaarte - "küüsi" ja "poti mutti". Umbes poole lennu peal Orc ja Anna vahetasid.
Meie lennul juhtus olema üks eestlasest stjuuard kes oli siiralt rõõmus, et leidis eestlasi kellega lobiseda. Tuli meie juurde ja muudkui lobises ja lobises. Me ei nurisenud üldse. Mis meil ikka targemat teha. Rääkisime reisimisest ja lendamisest ja headest puhkusekohtadest.
Üritasime magada aga no ei oska ikka lennukis. Lõpuks sai kell niipalju ja maandusime Helsinkis. Maandumisel oli udu nii paks, et lennuki aknast ei näinud tiivaotsa. Maapind hakkas paistma alles napilt enne maandumisrada.
Tulime lennukist välja sombusesse ja niiskesse Soome... ja tahtsime kohe tagasi minna. Aga nii hästi ei lähe. Läksime lennujaama toidupoest läbi ja rongi peale. Rong on suurepärane leiutis. Tulime lennujaamast kesklinna ~25 minutit, raudteejaama eest sadamasse trammiga umbes 7 minutit.
Seljakotiga apartmendist ära tulemisest oli möödas 24 magamata tundi. Nüüd tuli veel vaid 2 tundi loksumist ära kannatada.
Loksumine kestis peaaegu igavesti. Peale tunnist sõitu keerasin ennast, kõrvatropid kõrvas, tugitooli magama. Ärkasin suts enne Tallinnat üles. Enesetunne oli kõvasti parem. Väljusime laevast, võtsime takso ja sõitsime koju. Reisi lõpp!
No comments:
Post a Comment