Ärksime siis kui uni ära läks. Kell oli 11 paiku kohaliku aja järgi. Kuna kell 12 oli vaja hotellist läinud olla, pakkisime oma kama kokku ja läksime välja. Vahepeal oli välja selgitatud, et meie järgmisesse majutuskohta saab kas taksobussiga, mis peaks olema sutsu odavam, või metroodega.
Metroopeatuse suund oli teada, hakkasime sinnapoole minema, otsustasime, et läheme vaatame hindasid ja siis otsustame. Hindadest ei saanud muffigi aru aga tundusid normaalsed. Mingil moel mõtlesime välja, et vaja on osta kahe tsooni pilet, hinnaga 8 dirhamit. Sõitsime rõõmsalt oma peatusesse, ise jube uhked, et ei võtnud kallist taksot. Aga metroojaamast välja ei lastud. Olime tsooni piiri ületanud. Muu ei aidanud kui uue (õige) pileti ostmine.. hinnaga 10,50 dirhamit. Saime välja. Juba natuke rahamaitse suus aga küll selle ära unustab kui oma apartmenti e. reisikoju jõuame. Panime mingi majanime orientiiriks Raiko telefoni sisse ja hakkasime minema. Mingi mehitatud majasissepääsu juures saatsime Tarmo uurima, et kui kaugel on. Onud ei teadnud. Siis aga selgus, et maja aadress on hoopis mingi tänavanimi või asumi nimi või tont teab mis ja see näitas GPSi peal hoopis teist suunda.
Võtsin siis broneerimisel antud telefoninumbri ja helistasin sinna. Sealt sain teada, et oleme peaaegu lähedal. Ütlesin, et oleme Le Meridien hotelli juures. Onu lubas saata teise inimese telefoni, kes meid siis aitab sisse kirjutada. Helistasin siis sellele. Ütlesin, et oleme Carrefouri ees Le Meridieni vastas. Poiss telefonis käskis paigal seista, ta kohe tuleb. Seisime 10-15 mintsa. Siis poiss helistas uuesti. Selgus, et me oleme vale Carrefouri ees ja üle tee on vale Le Meridien. Õige on paar-kolm kilomeetrit tagasi. Soovitas trammi või taksoga õigesse peatusesse sõita. Orientiiriks Jumeirah Beach Residence. Siis muidugi nägime kohe õige nimetusega liiklusmärki ka. Ronisime hambad ristis trammi ja ostsime jälle piletid.. 6 dirhamit tükk. Sõitsime õigesse peatusesse. Kui trammi pealt maha saime, helistas poiss uuesti. Ta oli meid silmanud kuskilt kaugemalt ja vehkis kätega et me tema juurde läheks. Läksime. Saime reisikoju kohale. Kirjutasime lepingu alla, küsisime WiFi parooli ja meid jäeti lahti pakkima ja lõõtsutama sinna. Meie kaval plaan odavamalt saada võttis aega 3 tundi ja läks maksma 24,50. Taksobussiga oleks saanud ~45 minutiga ja 10-12 dirhamit inimese kohta.
Nentisime, et paras lollimaks ju. Ainuke ebameeldiv asjaolu oli kokkuvõttes see, et Raiko, Reijo ja Orc pidid õllekaste käe otsas tassima.
Logelesime pisut toas, mängisime saskut, Kiku käis duši all. Tarmo ja Kiku ei viktsinud meie saskumängu vaadata ja läksid jalutama. Mängisime lõpuni ja läksime ka välja. Kuna me olime veel hommikusöögita, läksime Carrefourist läbi, ostsime salatit ja saia-juustu-vorsti ning mõne puuvilja. Võtsime jalad selga ja läksime mereranda piknikku pidama. Leidsime ka Tarmo ja Kiku sealt istumast. Sõime mõnusasti rahulikult ja vedelesime niisama. Raiko, Reijo ja Orc käisid vees ka.
Siis jalutasime tagasi apartmenti. Hüppasime jälle Carrefourist läbi, ostsime hommikusöögikraami ja pesugeeli.
Apartmendis panime pesu pesema, mängisime ajaviiteks saskut, ootasime kuni pesu pestud sai ja siis läksime välja jalutama. käisime mööda rannaäärt nii kaugele kui sai ja tagasi ka. Rannaäär oli täis poode ja restorane ning meelelahutust. Päris palju oli rahvast, nii turiste kui kohalikke.
Kell oli juba palju - 21:08 - ja meil tuli kebabi isu peale. Sõime tänaval ühe shwarma. Tarmo ja Kiku jalutasid meist mööda. Olid kuskil teise veekogu ääres söömas käinud ja kiitsid taevani kui hea teenindus ja kui maitsev schwarma olid. Nad jalutasid edasi randa vaatama, meie läksime tagasi apartmenti. Vaatasime telekat, näksisime arbuusi ja rambutane, panime järgmise päeva plaani paika. Tarmo ja Kiku jõudsid ka tagasi. Lõpuks kasisime endid ära ja kerisime magama. Tuled kustu!
No comments:
Post a Comment