Ärkasime kell 7:00, sest Helin tahtis palliga mängida ning väljendas seda umbes kümneminutilise valjuhäälse heliribaga. Tõusime üles, soojendasime olematu gaasitilga otsas omale natuke vett, et saaks mingid leiged kohvid teha. Pakkisime ja sebisime ringi pea kaks tundi ja sõitsime siis välja Prantsusmaa suunas. Ei läinudki nii hästi kui me algul arvasime, kõigepealt sattusime Saksamaale kiirteele. Sõitsime siis mööda seda ja jõudsime tõepoolest ka Prantsusmaale. Sealne kiirtee osutus tasuliseks, teeröövlid sellised!
Jõudsime oma esimese vaatamisväärsuseni, milleks oli Haut-Kœnigsbourg'i loss. Loss asub Stophanberchi mäe tipus 755 m merepinnast, parkimisala oli mõned sajad meetrid allpool. Auto näitas välistemperatuuriks ~ 35 kraadi. Võtsime veepudeli kaasa ja rühkisime mäest üles.
Esimese asjana võtsime omale jäätised ja hävitasime need kibekiiresti. Soetasime omale lossipääsmed ja tegime suure tiiru. Nimetatud loss olevat olnud muuhulgas ka keiser Wilhelm II eluasemeks, seega oli see ilusti kaunistatud ja lagunenud osad taastatud. Väga teistmoodi jälle, võrreldes eelmise lossikülastusega.
Lossist tagasi parklasse jõudes näitas auto temperatuurinäidik 38 kraadi sooja. Tundus täiesti usutav. Tegime autos omale sõidu pealt kiirvõileivad ja sõime need ära. Samal ajal jätkus sõit edasi Šveitsi suunas.
Tee viis loomulikult jälle läbi Saksamaa. Mingisse saksa linna jäime ummikusse. Ummikus istudes kuulasime kohalikke raadiojaamu - igal pool oli mingi möla ja lobisemine. Kui sattusime lõpuks muusika peale, avastasime oma suureks üllatuseks, et raadios mängib Dingo Autiotalo. Muidugi hõikasime selle kohe teise autosse läbi walkie-talkie. Nemad olid esialgu täitsa üllatunud, sest neil mängis autos täpselt sama asi parajasti... aga nemad ei kuula ju raadiot vaid iPodiga kaasa võetud laule. Siis jagasid ära - kuna bussis pole ühtegi USB auku, on neil ostetud sinna jublakas, mis sigaretisüütaja kaudu muundab iPodi muusika raadiolaineteks ja laseb selle siis läbi autokõlarite. Meie olime lihtsalt nende taga ja saime kuidagi nende sagedusele pihta. Nalja kui palju - raadio Tschucks FM sagedusel 108.0.
Saime lõpuks linnast välja ja seadsime suuna Mont Blanci poole läbi Šveitsi. Šveits õigustas oma kalli riigi mainet igati. Juba sisse sõites nõuti meilt kiirtee maksu 40 franki ehk ~35 eurot. Kell oli juba üsna palju, seega hakkasime rohkem silmi lahti hoidma kämpimiskohtade suhtes. Navigaator näitas meile sobivat kämpingukohta ühes väikeses linnas. Sõitsime sinna linna sisse ja avastasime, et teetööde tõttu on kõik teed kämpingusse tähistatud liiklusmärgiga "sissesõidu keeld". Manasime lollide turistide näod ette ja sõitsime sirge seljaga märgi alt läbi. Avastasime, et kämping on teisel pool jõge, millest üle viib ainult võrdlemisi kitsas sild. Meesterahvad läksid jala uurima kas kämpingus telgiruumi on, mis maksab ja kuidas sinna saab. Selgus, et ruumi on, maksab päris palju ja sinna saabki üle sellesama kitsa silla. Vivaro buss mahtus napilt läbi sõitma. Saime õnnelikult üle silla, registreerusime kämpingusse ja sättisime telgid ning söögiteo püsti. Lapsed ja mehed läksid jõge varbaga katsuma. Meie keetsime senikaua tatraputru.
Jõe ääres oskasid Reivo ja Raiko kahepeale kuidagi Reivo uue fotoka ära uputada. See sai autosse kuivama pandud. Väga kurb oli.
Sõime kõhud punni ja sättisime ennast ära magama. Ikkagi pikk päev seljataga.
No comments:
Post a Comment