Ärkasime umbes kell 7:30 kohaliku aja järgi. Telgist nina välja pistes avastasime, et tibutab imepeenikest seenevihma. Pakkisime Raikoga oma telgi umbes kolme minutiga kokku ja ajasime ka lapsed üles. Ka teised reisisellid uimerdasid oma telkidest tasapisi välja. Korraldasime omale hommikusöögid ja kasutasime dushe. Tegime aega parajaks kuni kella kümneni, mil avati basseinimaja. Siis said kõik lapsed Reivo ja minuga ujuma minna.
Umbes tunnikese leotasime lapsi ja siis autodesse ning sõitma. Leidsime kuskilt külavahelt toidupoe ja ostsime omale söögid õhtuks ja järgmiseks hommikuks.
Sõit jätkus üle tammi Rotterdami poole. Tammi peal oli naljakas vaadata kuidas ühel pool tammi on meri kõrgem ja teisel pool madalam. Päevakavas oli Rotterdami loomaaed. Loomaaia juurde jõudsime kella 15 paiku ning veetsime seal lõbusad kolm tundi. Nentisin, et lastega suures loomaaias käies läheb kogu energia laste hetkeasukohtade fikseerimise peale. Päris kurnav ettevõtmine. Aga loomad olid väga nunnud. Minu erilised lemmikud olid kaelkirjakud, keda saime põhimõtteliselt nina peale patsutada, sest lahtine vaateplatvorm oli tehtud otse nende peade kõrgusele nende söögikoha juurde.
Kell 18 tuli turvamees ja andis mõista, et meil on aeg lahkuda. Arutlesime, et ju siis näitlejad ajavad omad loomakostüümid seljast ja lähevad koju ära. Jääkaru puurist oli näitleja nähtavasti juba lahkunud kuna puuris vedeles vaid liikumatu karvakuhi.. või siis oli mõmmil lihtsalt palav ja ta magas seal magusasti. Me ei läinud igaks juhuks kontrollima.
Naljakas oli ka korra eriliselt rääbakate piisonite aia ääres, kus mingi suurpere parajasti loomi uudistas ning Reivo ütles: "vaata kui koledad loomad", mille peale mina vastasin: "jaa, ja siis on seal veel need piisonid ka". :D
Peale loomaaeda olid kõigil jalad väsinud ja kõhud tühjad. Otsustasime põrutada Belgiasse ja seal omale kiiresti leida mõne vahva telkimiskoha kuskil looduses ja siis õhtusööki teha. Seniks hävitasime autos suure paki küpsiseid.
Telkimiskoha leidmine osutus üle ootuste keeruliseks. Tuleb välja, et euroopas ei leia naljalt vaba metsapinda kuhu autoga ligi saaks. Auto navigeerimisseade ei ole ka vastav meie vajadustele - kategooriate hulgast puuduvad näiteks telkimisplatsid. Võid otsida ametlikku (tasulist) kämpingut või siis puhkusega seotud kohta a'la golfiklubi või koerte jalutamise parki. Seal magamine läheks aga keeruliseks..
Sattusime oma otsingute käigus sellisesse linna nagu Brecht. Millegipärast jäime seal lõksu ming jalgrattaürituse taha ja tegime tervele linnale tiiru peale. Neil inimestel seal on vist kohutavalt igavad elud, sest kõik aiad on väääga hoolitsetud ja pügatud. Meil on kodus tükk tegemist, et oma hekki kaks korda aastas pügada.
Panime viimases hädas GPSi naviveerima lähima kämpingu suunas. Oma suureks üllatuseks ületasime jälle riigipiiri ning leidsime end taas Hollandist. Ei saa aru mismoodi see juhtus.
Asi lõppes sellega, et leidsime kella 22:30 paiku ühe tasulise kämpingu ja otsustasime sinna jääda. Respa oli muidugi suletud. Helistasin uksel leiduval telefoninumbril. Rääkisin vastu võtnud tädile jutu ära ja ta lubas meil seal ööbida. Ütles, et läheksime restorani ja ta pidi helistama sinna ning jutu ära rääkima. Kõik sujus kenasti ja restoranionu lasi meid tõkkepuust läbi ning juhatas telkimisplatsile.
Paigaldasime telgid ja panime söögi keema. Õhtusöögiks oli kanasupp külmutatud köögiviljadega. Supp sai väga hea. Elis ei jõudnud supi valmimist ära oodata, sõi kiiresti pudingi ja läks magama. Teised lapsed sõid pisut ja läksid ka järjest telkidesse ära. Ega me ise ka ei jaksanud enam midagi seal istuda vaid läksime samuti peagi magama.
No comments:
Post a Comment