Hommikusöögiportsud olid valmis pandud. Igaüks sai klaasi apelsinimahla, praemuna, singiviilu sisse keeratud viineri, kaks viilu röstsaia, võid ja ananassimarmelaadi. Lisaks igaühele kolm tükki arbuusi ja kohvi nii palju, kui juua jaksad. Sellist nuumamist, nagu Lantal hotellis, küll ei olnud.
Markol oli eilsest üks siidri moodi jook alles jäänud, millel ta peale hommikusööki korgi maha võttis - lennukisse ju sellega ei lubata ja ära ju ka ei viska..
Viskasime seljakotid selga, regasime ennast hotellist välja ning keegi hotellitöötajast meesterahvas (kelle hotellitädi tagatoas üles äratas) toppis meid omale autosse ja viskas lennujaama ära. Läbisime mitmed turva- ning passikontrollid. Minu kott tõmmati kõrvale ja kästi mul kruvikeeraja kotist välja võtta. Jäin juhmi näoga turvatädisid vaatama. Mis kruvikeeraja?! Kiskusin koti lahti ja pakkusin erinevaid asju kruvikeeraja pähe. Miski nagu ei sobinud hästi. Kõige kruvikeerajalaadsem ese pagasis osutus lõpuks mehaaniliseks pastapliiatsiks, kus saab omavahel vahetada kahte värvi pastakat ja harilikku pliiatsit - väga fancy ;).
Saime lennuootesaali. Marko ja Raiko valvasid seljakotte, meie Annaga tegime poodides aega parajaks. Hämmastav kuidas lennujaamas ikka hinnad viiekordseks paisuvad. Mõningase ootamise järel saimegi lennukisse ja esimene tagasilend algas.
Lend möödus rahulikult, midagi põrutavat ei juhtunud. Raiko mängis oma Tabiga, Anna ja Marko mängisid minu Tabiga. Mina mängisin telefoniga.
Jõudsime Singapuri. Otsisime üles õige terminali ja uurisime kuhu seljakotid võib päevaks jätta. Leidsime mingi onu, kes kotid hoiule võttis - 3.20 S$ kuni 10 kilone kott. Uurisime veel, et millal check-ini teha saab, öeldi, et mitte enne nelja. Selge! Läksime linna mineva metroo peatusse. Arvasime sinisilmselt, et saame siis nüüd oma turistipiletid tagasi anda ja deposiidiraha vastu võtta. Siis anti meile peenikest kirja lugeda, kus seisis, et tegelikult oleks pidanud viie päeva jooksul tagasi tooma selleks, et raha tagasi saada. Läksime maailma kõige kurvemate nägudega infoletti oma kurba saatust kurtma. Seal siuke tõreda olemisega tädi riidles meiega ja ütles "et see viimane kord oleks".. ja andis meile meie 10 S$ per inimene. Jee!
Läksime võtsime omale ühepäevapiletid, läksime metroo peale ja sõitsime Marina Bay Sands hotelli juurde, sest endiselt oli hädasti vaja sinna üles vaateplatvormile minna. Seekord saime käidud. Sissepääs maksis 20S$/inimene. Sõitsime liftiga üles, tegime tiiru, klõpsutasime turistipilte teha ja sõitsime alla tagasi. Linnuke kirjas.
Edasi oli plaan minna Harbour Fronti ostukeskusesse, sest Raikol jäid mingid t-särgid eelmine kord ostmata. Vaatasime metrookaarti ja otsustasime aja viitmise mõttes sõita kõikide metrooliinidega mitu korda ümber istudes. Sõitsimegi nii. Kui keskusesse kohale jõudsime, olid kõhud juba väga tühjad. Läksime Food Courti sööma. See on selline naljakas koht, kus suure ümmarguse saali keskel on söögilauad ja ümberringi söögiostmise kohad. Söögid tehakse kohapeal ja tundus, et kõigi aasia riikide köögid on esindatud.
Võtsin hautatud riisi kala ja juustuga, Raiko võttis riisi ja küpsetatud parti ning supi. Joogiks apelsinimahl. Kokku läks meil kahepeale umbes 18 S$.
Kõhud servani täis, võtsime veel kõrvalasuvast McDonaldsist jäätist. Peale seda kammisime ostukeskust. Kahjuks olid Raiko lemmiksärgid vahepeal otsa saanud, igavene jama. Kõndisime siis niisama ringi ja vaatasime asju. Siis läksime toidupoest (loe: joogipoest) läbi ja võtsime näksimisi ja jooke kaasa omale ning läksime keskusest välja sooja õueõhu kätte. Istusime lähimale muruplatsile ja veetsime kahe õlle jagu lõbusalt aega.
Saime lennujaama, tegime check-ini ära, läbisime passikontrolli ja otsisime omale mugavad istekohad. Jõudsime kohale umbes 19:30, lend läheb kell 23:55. Mõned tunnid on vaja surnuks lüüa..
Meeme andis just Facebookis teada, et Soomes on umbes pool meetrit lund maha sadanud. Lõbus.
Tunnid said osavalt surnuks löödud "tonni" mängides ja taxfree õlut salaja joodes (3-pack maksis 7,20 S$). Siis ronisime jälle hiigelsuure lennumasina selga. Olime enne check-inis omale vähemalt kõrvuti kohad sebinud.
Peale õhkutõusmist pakuti kohe süüa. Selle ajal sain lõpuks ära vaadata uue Bondifilmi - Skyfall ning siis panin kõrvatropid kõrva, silmaklapid pähe ja üritasin magada.
Keerutasin ühest ebamugavast asendist teise kuni hommikusööki pakkuma hakati. Söögi kõrvale vaatasin nunnut multikat "Rise of the Guardians" ja peale seda veel mingit loodussaadet. Kell 6:00 maandusime Frankfurdis.
No comments:
Post a Comment