Läksimegi. Nuumasime ennast mõnuga. Peale sööki hakkasime pakkima. Pakkisime oma kama poole tunniga kokku ja nentisime, et kogu meie kaasasolev maine vara võtab väga vähe ruumi aga kaalub palju.
Kell oli umbes 9:45 kui meil oli kõik pakitud, läksime alla valvelauda, registreerisime ennast hotellist välja, jätsime seljakotid sinna ning teatasime, et kui meid kellegil peaks vaja olema, siis me oleme üleval basseini ääres.
Sirutasime ennast päikese kätte pikaks ja praadisime ennast ilusti mõned kümned minutid kahelt poolt. Siis ujusime natuke ja mängisime eile pooleli jäänud "tonni". Anna võitis.
Veetsime nii mõned hommikutunnid, kui kell sai 11:45, ajasime reisiriided selga ja läksime alla. Võtsime oma seljakotid, tegime veel pilti koos oma hotelliproua Kai'ga (keda me isekeskis kutsusime Missis Sunshine'ks, sest ta naeratab kogu aeg), ja läksime sadamasse.
Sadamast ostsime laevapiletid, tellisime sadamasööklast omale võileivad, nimega "clup saidwices" ning väikesed õlled ja mulle arbuusimahla. Mõtlesime, et kõva 40 minutit väljumiseni aega, sööme kõhud veel täis, sest mine tea millal jälle saab. Joogid toodi kätte aga võileibadega läks nii kaua, et olime sunnitud laskma need endale kaasa pakkida.
Haarasime võileivad ja registreerisime ennast paadile. Natuke pidi ootama, siis saime peale ning ronisime otse laevaninasse istuma. Sattusime ühe jutuka keskealise soome paari kõrvale, kellega sain soome keelt harjutada. Varsti juba ju vaja tööle minna, peab meelde tuletama.
Phi Phi saare lähedal tõsteti meid teise paadi peale ning sõit jätkus Phuketi suunas. Selles paadis oli ruumi rohkem. Lõbustasime end laevalael täringumänguga ning Raiko ja Marko võtsid ka pisut päikest. Meie Annaga hoidsime pigem varju.
Jõudsime Phuketisse. Sadamas otsisime üles oma transfeerbussijuhi, tõstsime oma seljakotid pagasiruumi ja ronisime ise bussi. Transfeerbussile müüdi tegelikult piletid meile juba esimeses paadis, Lantalt lahkudes. Maksis 200 bahti nägu. Bussijuhiks oli siuke kribal kohalik noormees - isegi minust lühem. Sõit läks lahti, mõnus tukk tuli peale. Tukkusime pisut, siis vaatasime jälle lahedaid maju möödumas. Ühel hetkel ütles Raiko "nüüd tuleb ära", bussijuht tallus piduril nii, et mu jalast võetud plätud minema sõitsid ja siis käis pauk. Täiesti õnnelik õnnetus, buss sai tõenäoliselt lihtsalt 30 cm liiga hilja pidama ja põrutas ühele uuele Toyota Camryle tagant sisse. Kummastki asjaosalisest sõidukist ronis juht välja, natuke vaatasid autosid, klõpsisid nutitelefonidega paar pilti ning mindi ära laiali. Meil jälle millest kirjutada.
Esimene peatus oli lennujaamas kus üks tütarlaps bussist väljus. Teine peatus pidi olema meie hotell aga meie nooruke ja tõenäoliselt šokis bussijuht ei suutnud seda leida. Tiirutas siin ja seal. Lõpuks kutsus ühe vanema ja turskema kolleegi, kes võttis bussijuhtimise üle ning viis meid kohale.
Registreerisime end sisse ning esimese asjana loomulikult kohe basseini. Siiani kõige vingem bassein - nii pikk, et ujuda saab ja ühes otsas vist lausa kaks meetrit sügav. Toad olid ka imeilusad. Ainuke häda, et internet ei ulatu toani. See-eest basseini ääres sai internetitatud natuke ja ujutud. Siis panime jälle linnapüksid jalga ja läksime randa otsima. Enne leidsime muidugi õllepoe, et lõbusam randa otsida oleks.
Randa jõudsime üsna täpselt päikeseloojangu ajaks. Rannas olid liivale rajatud restoranid, otsustasime seal ühtlasi süüa. Valisime restorani laudlina värvi järgi - roosa. Tellisime kõikvõimalikke krevette - paneeritud, barbeque ja küpsetatud piprakastmes. Joogiks õlled ja mul muidugi arbuusimahl (tehakse ikka häid jooke!). Magustoiduks võtsime friteeritud banaanid ja ananassid taignas jäätisega ning pannkoogi jäätisega. Kokku maksis söök vist 1500 bahti ringis ja vaade oli vapustav.
Peale sööki läksime natuke veel kõndima ning käigu pealt tekkis plaan massaaži minna. Tehtud! Marko ostis omale 400 bahti eest tai massaaži õliga, mina ja Raiko jalamassaaži a'300 bahti ning Anna lasi lihtsalt pediküüri teha 200 bahti eest.
Sealt läksime tagasi hotelli, teel kiirelt veel poest läbi, ning istusime niisama basseini ääres. Meie Raikoga käisime ujumas, Anna skypes emaga ja Marko vaatas niisama taevas tähti või midagi.
Kell oli juba palju. Läksime tuppa ära, duši alt läbi ja magama. Homme on vara äratus.
No comments:
Post a Comment