Thursday, November 3, 2011

Karon, Phuket, päev 5

Good morning, Thailand! Raikol läks hommikul enne kella 9 juba uni ära. Markus ärkas ka umbes samal ajal tunduvalt tervemana kui ta eile oli. Vedelesin veel natuke voodis aga ka und ei olnud eriti. Tõusin üles, viskasime omale kiirtoidud (kaks pakki kiirnuudleid ja üks pakk riisiputru krevettidega) naha vahele ja läksime Raikoga basseini äärde ennast praadima. Markus jäi tuppa arvuti taha. Praadisime vist kokku umbes pool tundi, sealhulgas ka ujusime, sest jube palav on päikese käes ikka. Siis tuli suurem pilv päikesele ette ja me ei viitsinud seal rohkem passida. Käisime uurimas kas Tarmo ja Jane on ärganud ja seiklusteks valmis. Ärganud olid aga mitte veel valmis. Läks veel mingi tunnike, istusime niisama toas ja vaatasime South Parki multikaid.

Kella 13 paiku läksime lõpuks välja, rentisime omale rollerid ja sõitsime otsima vaatamisväärsust nimega The Big Buddha. Me millegipärast arvasime, et see on kuskil mingis templis või nii ja leidub üsna kergesti. Oma suureks üllatuseks silmasime seda ühel hetkel kõrgel-kõrgel mäe otsas.


Esimese hooga sõitsime teeviitasid järgides kuskile tupiktänavasse, mingid Austraalia aktsendiga onud aitasid meid õige teeotsa peale. Rollerdasime siis mäe tippu. Buddha on tõesti hiiglaslik.



Selle ehitus on heategevuslik projekt ja annetustest rahastatud. Kaetud on see suur kuju väikeste marmoritükkidega, milledele saab siseküljele raha eest oma soovi kirjutada. Marmortüki suurusest olenes kas maksis 100, 200 või 300 bahti. Me mõtlesime küll et sooviks Eestisse sooja talve vms aga ei viitsinud jännata sellega. Klõpsisime mõned pildid ka ümberringi laiuvast vaatest ja ronisime siis alla tagasi.




Sõitsime Buddha juurest tagasi, peatudes poolel teel elevantide juures. Seal pakuti mingit teenust, mille raames sai elevandi seljas olevas korvis ringi ratsutada. Me ei olnud huvitatud, aga paar pilti tegime ikka. Sain elevandikutsikat pea pealt patsuda, hea pehme nahk oli aga karmide harjaskarvadega.




Tagasi alla linna jõudes jäi tee peale jäi mingi suure kaubakeskuse moodi asi, läksime sinna ka vaatama kas on midagi põnevat müüa. Ega ei olnud küll eriti. Toidupood oli aga väääääääga suur ja mõnus. Ostsime omale mõne puuvilja, natuke juua ja kohapeal valmistatud sushit tuunikalaga, mille me siis sealsamas poe ukse taga pärast nahka panime.


See oli nii hea, et läksime tagasi ja ostsime veel kaks karpi, Markusele ka lõunasöögiks või nii ;)

Sealt sõitsime tagasi hotelli.ja ronisime üsna kohe basseini, sest täitsa lõpp kui palav siin ikka on! Tarmo ja Jane läksid veel kuskile teise randa vaatama kas seal midagi põnevat pole, me ei viitsinud.. ja sushi oleks ju ka äkki pahaks läinud tee peal.. ;)

Mulistasime basseinis ja võtsime veel viimast sellest loojuvast päikesest. Mingi tubli tunnikese istusime seal vist. Seejärel ajasime taas riided selga ja rollerdasime pesumajja puhta pesu järgi. Pesu käes, käisime muuhulgas ka kõrval asetsevat templit lähemalt vaatamas. Täitsa häbilugu ju, et juba viiendat päeva oleme siin ja oma kõige lähemaid vaatamisväärsusi polegi ära vaadanud. Igatahes väga ilus oli!



Sealt sõitsime tagasi hotelli, ajasime Tarmo ja Jane välja ja läksime rolleritega Patongi poodlema ja sööma. Minul oli tekkinud kinnisidee, et ma pean saama korralikku küpsetatud sealiha süüa. Kamoon, varsti juba kaks nädalat nuudleid vitsutanud, see ajab ju inimese hulluks! Sõitsime siis Patongi, käisime kõigepealt ranna lähedal ühes suuremas kaubanduskeskuses. Sealt mõtlesime, et sõidame väikse sutsu edasi ja otsime mõne söögikoha. Oma suures laiskuses ei viitsinud me kiivreid pähe panna vaid võtsin need omale kätte. Saime mingi 100m sõidetud kui kohalikud politsionäärid meid kinni pidasid ja kiivrita sõidu eest trahvi tegid :D

Kiivrita sõidu eest on siin trahv 500 bahti (~12 eurot). Trahvi maksmine näeb välja nii - politsionäär võtab su juhiloa enda kätte ja annab trahvikviitungi. Sina pead minema mingisse teise kohta, seal trahvi ära maksma ja siis tagasi tulema. Siis saad load tagasi. Aga kui sa ei tea kuhu minema peab või ei viitsi vms, siis saab ka nii, et politsionäär annab sulle linnakaardi, paneb sinna vahele su trahvikviitungi, käsib ümber paari tänava väike tiir teha, siis raha sinna kviitungi vahele panna ja tagasi tulla ringiga. Nii saab ka load tagasi :D


Võtsime õppetunni teadmiseks, maksime trahvi viimatinimetatud viisil ära ja läksime edasi söögikohta otsima.
Sattusime jalutama mingile pidutänavale kus meid rünnati igast küljest erinevate pakkumistega showdele ja baaridesse. Saime pildi peale ka kohalikud väga atraktiivsed meesterahvad :)


Kuna seal tänaval aga süüa ei saanud, (seevastu oleks võinud ennast oimetuks juua) liikusime vaiksemasse rannaäärsesse tänavasse ja leidsime sealt mingi koha.

Tänane söögikoht osutus nii mitmelgi määral pettumuseks. Sisseviskaja viskas meid sisse, meid pandi laua taha istuma. Kell oli siis umbes 20:30. Mõne aja pärast tuldi küsiti meilt mida me juua tahame. Lugesime oma soovid ette ja toodi poest pudeliga joogid kohale. Janele sattus mingi selline pudelifanta, mis ei maitsenud ega ka lõhnanud isegi ligilähedaselt fanta moodi. Pigem oli mingi roiskunud veehoidla lõhnaga. Noh, see vahetati tal muidugi välja. Siis võeti meilt söögisoovid - tellisime omale riisi ja lisaks liha. Raiko tellis loomaliha seente ja maisiga, mina barbeque sealiha, Jane barbeque kana ja Tarmo ingveriga kana. Eelroaks võttis Raiko ka küüslaugusaiasid, mis toodi kohale üsna kiiresti (~10 min) aga mis koosnesid umbes kuuest röstimata saiaviilust millele oli valatud keskele törts õli küüslaugu ja sibulatükkidega. Ei olnud kõige parem. Ootamise ajal käis laudade vahel hordide viisi igasugu nodi ja sodi müüjaid kellest osad ei saanud aru ka kui sa nad minema saatsid ja osta ei tahtnud midagi. Jube tüütu. Umbes pool tundi peale söögi tellimist toodi Janele ja Tarmole nende tellitud riis mis iseenesest oli väga maitsev. Siis jätkasime ootamist. Järgmiseks toodi mulle riis siis kui Tarmol ja Janel hakkas oma riis otsa saama. Siis toodi Tarmole liha. Mainisin ettekandjale, et Raiko tahtis ka süüa. Siis toodi Raikole tema liha ja riis korraga. Jätkasime ootamist. Mõni aeg hiljem küsis Jane ettekandjalt et kuidas tema tellitud kanaga ka läheb. Siis toodi Janele tema barbeque kana, mis oli väga maitsev aga jahtunud. Aeg muudkui läks. Teistel oli kõik söödud kui ma küsisin ettekandjalt kas mu sealiha vajab veel kaua ootamist. Siis toodi kibekiiresti mulle mu liha, mis oli jahtunud, alaküpsetatud ja nii vintske, et ma ei suutnud isegi jõuga sealt tükki rebida. Kui mu liha toodi, küsisime ka samaga arvet. Raiko aitas mul liha ära süüa ja jäime arvet ootama. Ootasime veel 10 minutit kuni lõpuks arve toodi. Maksime ära (kokku 780 bahti) ja läksime minema. Tegemist oli tõepoolest kõige ebameeldivama söögikogemusega käesoleva reisi jooksul. Oma sealihaisu pean ikkagi vist Eestisse kaasa võtma..

Sõitsime tagasi hotelli, minnes teepeal poest läbi. Hotellis ajasime Markuse ka ujumisriietesse ja läksime ööujumist tegema basseini. Mulistasime pool tunnikest ja tulime tuppa ära. Praegu õpetab Raiko Markusele kuidas Rubiku kuubikut kokku panna. Mina kukun varsti näoga vastu klaviatuuri, lähen panen padja parem näole lähemale ;)

Head ööd!

No comments:

Post a Comment