Soojamaareis 2019 / 24.02 Hanoi-Ha Long Bay

Head Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva! 

Äratus kell 7:20. Pakkisime seljakotid ja läksime sööma. Hommikusöögibufee vastas täiesti minu ettekujutusele neljatärni hotellis pakutavast. Kõike oli ja muudkui toodi juurde. Õgisime ennast oimetuks.

Kirjutasime ennast hotellist välja ja ootasime oma transporti, mis meid paadikruiisile viis. Kruiisi broneerisime booking.com'i kaudu. Ma ei teadnudki et sealt selliseid asju ka broneerida saab..

Bussisõit suure, umbes 34-kohalise bussiga kestis ligikaudu kaks tundi. Sõitsime mööda korralikku maanteed ja umbes poolel teel tehti 20-minutiline peatus, kus sai vetsu ja kust lastele sai jäätist osta. Naljakas oli see, et kahel pool teed olid üks-ühele täpselt samasugused peatuspaigad, nimi ja pood ja bensujaam ja kõik, kuni pisidetailideni välja. Tagasiteel peatusime teisel pool teed, sellepärast saime võrrelda. 

Bussisõidu ajal rääkis üks nääpsuke kohalik tütarlaps meile Hanoi linnast, kohalikest kommetest, Vietnamist üldiselt ja veel igasugu asju. Palus ennast kutsuda Phoebe-ks, sest tema pärisnime me ei suudaks nagunii välja öelda ja neil on Vietnamis kombeks lastel kasutada hüüdnimesid, pärisnime kasutamine pidi olema halb. Tema hüüdnimi oli Puppy. 

Muuhulgas rääkis Phoebe siis, et:

* Hanois elab umbes 8 miljonit inimest;

* Vietnam on maailmas kohvi tootmise poolest teisel kohal;

* Vietnamis usutakse Feng Shuid, sellepärast koliti pealinn mingil hetkel Hanoisse, et see on parem Feng Shui seisukohalt;

* Vietnamis süüakse kõiki lihasid - kana, siga, loom, koer, kass, madu, rott, sitikad jne. Seda sellepärast, et siis kui oli sõda, oli nälg ja inimesed õppisid sööma kõike mida kätte saab. Koeraliha ja maoliha eriti ei sööda praegu, sest see on kallis.

Rohkem ei mäleta praegu.

Jõudsime bussiga sadamasse, kust meid paluti lahkelt “beebipaadile”, mis viis meid pisut eemal ankrus olevale “emmepaadile”. Kogunesime restoranis. Meie olime ainukesed lollakad, kes olid tulnud kruiisile lastega. Ülejäänud olid kas noored või vanemad paarikesed. Restoranis oli kokku 10 lauda, kokku meie laevas oli potensiaalselt 20 reisjat. Tegelikult küll 19, üks mees oli reisil üksi, nagu selgus hiljem. Lisaks oli meeskonnaliikmeid mingi umbes 10 ringis. 

Inimesi oli Kanadast, Saksamaalt, Inglismaalt, Iirimaalt, Rootsist (see üksik mees) ja meie siis olime Eestist. 

Hakatuseks tutvustati programmi, jagati kajutite võtmed ja paluti ennast lahti pakkida ning koguneda sööma pool tundi hiljem. 

Lõunasöök ehk Suur Nuumamine algas. Esimene käik - krabisupp saiaga. Maitse oli supil väga hea, aga tekstuur nagu tükilisel kissellil. Lapsed muidugi ei söönud, närisid vaid pisut saia. Meie sõime oma kausid ikka ilusti tühjaks. Teine käik - kergelt marineeritud juurviljasalat krevetiga. Elisele salat isegi peaaegu maitses aga kreveti sai Raiko omale. Romet jälle ei söönud, tema krevett jäi mulle. Kolmas käik - Riis kanaga. No see oli siis esimene toit mida Romet lõpuks sõi. Nii riisi kui kana. Super! See oli ka väga maitsev. Neljas käik - puuvili ja kissell. Kissell oli  maitse poolest väga hea aga seal oli jälle see kummaline lögatekstuur, seda me lõpuni ei söönud. 

Peale sööki paluti lahkelt puhata pisut ja siis läksime kajakkidega sõitma. Selleks kupatati meid jälle “beebipaati”, mis muidu sõidu ajal “emmepaadi” seelikusabas lohises, ja sõidutati kohalike parv-elamu juurde. Teel sinna hüppas Romet ringi nagu vedruga jänes toolilt toolile ja toolilt trepile. Ühe trepilt põrandal hüppe käigus tal jalg libises ja Romet kukkus sõna otseses mõttes ninali maha.  Kruiisijuht läks napilt hüsteeriasse, tormas ringi ja otsis Rometile plaastri ja tahtis nahast välja pugeda. Romet aga on Eesti Mees ja rahunes üsna kohe peale plaasterdamist maha.  Parv-elamule jõudnud, topiti meid kahekaupa kajakkidesse, näidati suund kätte ja paluti 45 minuti pärast tagasi olla. Kergem inimene istus ees ja raskem tagapool. Mina olin Elisega paaris ja Raiko Rometiga.  Sõidu ajal mõtlesin välja, miks nii parem on. Lisaks ilmselgele füüsikalisele põhjusele leidsin ka seda, et eespool istuja on mootoriks, ehk mõlab usinasti nii, et vesi vahutab ja taga istuja on tüür ehk paneb õigel ajal aeru vette ja hoiab seda seal :D

Elisele väga ei meeldinud see mõte. Aitasin siis ka aerutada. Ilus oli. 

Jõudsime tagasi “beebipaadi” juurde natuke vara, seega mina ja Romet jäime sinna kõõluma ja Raiko tegi Elisega veel ühe tiiru ümber väikse saarekese. Kokkuvõttes oli tore tegevus. 

Meid sõidutati tagasi paadile. Jälle anti pisut aega niisama logelemiseks ja paluti kella 18 ajal laevalaele ilmuda päikeseloojangupeoks. Romet avastas kajutis suurepärase mängu. Keegi oli kas meelega või kogemata ühe kummihaamri kajutisse riiulisse jätnud ja Rometi uueks lemmiktegevuseks sai veepudelite põrandale ritta seadmine ja nende kummihaamriga laiali löömine. Seda tegevust jätkus kauaks.

Päikeseloojangipeol siis pakuti tervitusveinilonksu (~1,5cm topsi põhjas), õpetati karjuma vietnami keeles “terviseks”, kuidas see käis, ma ei mäleta.. neli sõna oli. Kuulutati välja happy hour, ehk et kõik alkoholiga kokteilid olid kolm kahe hinnaga. Me seda ei tarvitanud. Romet jooksis laevalael ringi nagu segane - edasi tagasi - ehk elas end välja. Vahepeal lõi ennast kuskile vastu ära ja siis väljus endast suure hooga ja kaugele. Muud ei jäänud üle kui viisin ta kajutisse puhkama. Ta ei maganud aga pikutas vähemalt pisut vaikselt voodis. 

Siis algas järjekordne nuumamisfestival. Esimene käik - kanasupp, mis lõunase supi kombel tärklisega oli tehtud ja oli veniv ja tükiline. Lapsed ei söönud seda. Teine käik - flambeeritud valge kala, nii taignas kui marinaadis. See oli ülihea. Kõrvale pakuti riisi. Romet sõi riisi hea meelega jälle. Neljas käik oli mingine seahakklihast pikkpoiss, mida serveeriti põleti peal. Lisandiks olid küpsetatud paprikad ja muud juurikad. See oli ka täiesti viimasepeale aga ei tahtnud enam hästi mahtuda. Neljas käik - puuviljad - sobisid ka jälle Rometile ja Elisele hästi.

Peale õhtusööki räägiti järgmise päeva programmist (mis algas äratusega kell 6:20!?!), pakuti veel õhtusteks tegevusteks kalapüük koos instruktoriga ja kell 21:30 karaoke. Kalapüügist loobusime laste magama panemise kasuks. Karaokest loobusid õnneks ka teised, see pidu oleks olnud täpselt meie kajuti vastas. 

Läksime vara magama.