Soojamaareis 2019 / 02.03 Mui Ne

Ärkasime kell 6:50. No ei oska kauem magada. Läksime hommikusöögile. Lapsed said varem söönud ja läksid tuppa ära. Me mõnulesime, jõime veel kohvi ja sõime puuvilju jms. Hommikusöögil kohtasime se reisil esimest korda eestlasi, jee!!! :) Kuus küpsemas eas inimest - neli naist ja kaks meest. Nemad olid tulnud Berger reiside korraldatud paketiga, see oli siin nende viimane peatus, neli päeva päikest ja basseini ning siis koju tagasi. 

Peale hommikusööki käisime rannas lainetes. Seekord oli neid vähem aga no ikka peksis korralikult :) Peale randa jälle basseini sulistama ja soolast vett maha leotama. 

Siis läksime tuppa vedelema, keskpäevasel ajal on ikka nii kuum päike, et parem mitte nina õue pista. Raiko käis otsimas kus pesu saaks pesta. Samas lähedal oli üks pesumaja, kes pesu kaalu järgi vastu võttis. 1,5 kg pesu pesemise eest taheti 50000 VND (1,92€) Oleks saanud ka hotellis pesta aga siis oleks pidanud kõik hilbud ükshaaval üles kirjutama ja tüki pealt maksma. Tundus liiga palju tööd. Muuhulgas tõi Raiko ka topsinuudleid, puuvilju ja küpsiseid. Tegime kerge lõuna. Siis läks Raiko massaaži otsima ja mina jäin lapsi valvama. Nad on sellised imelikud lapsed, et kui on selline lõunaune aegne aeg, siis kui neid viieks minutiks omapead jätad, siis nad juba kaklevad ja pisarad voolavad. Astusin korraks toast välja, et Maarjaga Skypes rääkida ja kui tagasi tulin oli juba full drama. Tõmbasin paksud kardinad ette ja käskisin vaikselt olla ja multikaid vaadata. Ideaalis oleks võinud ju magadagi aga kumbki polnud isegi sellist nägu, et neid magama oleks võinud saada. Elis leidis, et Wifi levib kõige paremini just dushiruumis. Tassis omale tooli dushikabiini ja istus seal. Noh, las siis istus, eks.

Raiko tuli massaažist tagasi. Küsisin, et kui palju maksis. Onu oli uksel küsinud, et kas ta on venelane. Raiko ütles et “no, no, no”. Vana ütles, et siis maksab 150000 VND (5,77€). Hinnakirjas oli tund aega 270000 VND (10,38€). Ja klientidest puudus neil ka ei paistnud olema..  Raiko sai lihtsalt mitte-venelaseks olemise allahindlust :D.

Panime “linnariided”  selga ja jalutasime hotellist teisele poole ehk linnast väljapoole. Sealpool pidi olema ka mingi liivarannake. Oligi. Lained olid rahulikumad, sest sinna oli ette paigaldatud ports lainemurdjaid. Tee meie hotellist randa oli hädapärast paarsada meetrit aga kõnnitee sinna oli täis hiinlaste piknikuplatse. Nad sõid otseses mõttes kõnnitee peal. Toit oli suurte karpidega kaasas ja nii nad seal siis lobisesid ja vitsutasid. Kogu kasutatud pakendite kuhi ja plastikust sööginõud ja -riistad jäid neist sinnasamasse maha, kui nad lõpetanud olid. Rannaalale sisenemise kohale oli moodustunud pop-up turg, mitmete “restoranidega”, valmis esimese politsei silmamise peale kompse haarama ja jooksu panema.

Jalutasime muulile, klõpsisime paar pilti ja tulime tagasi. Läksime hoopis oma randa, kus sodi ja räppa (ja inimesi) on vähem. Hullasime rannas, siis jälle tagasi basseini ja siis süüa otsima. Seekord käisime pisut lähemal. Toidud olid väga head, nagu ikka. Lapsed sõid oma riisi kanaga, Raiko võttis grillitud angerjat ja mina mingi Vietnami kalatoidu, mis osutus potikeses küpsetatud karamelliseeritud valgeks kalaks koos ingveri, sidrunheina ja mingi imetabase kastmega. Njämm! Peale restorani võtsime jälle plaadijäätist ning kõmpisime hotelli tagasi. Lapsed panime tuttu ja käisime ise vee korra linnapeal, sest päevitusjärgne geel hakkas otsa saama ja me kõik olime sinakasvalge turisti kombel hirmsasti ära kõrbenud. Poes sattusime inetu intsidendi peale kus üks vene keelt kõnelev meesterahvas müüjat mõnitas ja vene keelset teenindust nõudis.. No tõepoolest!? Pole ime, et kui teenindajad märkavad, et me omavahel mingis neile tundmatus keels suhtleme, muutub suhtumine meisse kõvasti paremaks.

Saime oma aaloegeeli ja jalutasime tagasi hotelli, seekord põikasime rannast läbi. Oli pime, taevas särasid tähed (Orioni tähtkuju oli kenasti pea kohal) ja merel särasid kalapaadid nagu pikk valge pärlikee. 

Jõudsime hotelli, lapsed juba magasid. Igavene tüütus, et laste magamistoas on meie ainuke rõdu, muidu oleks võinud seal istuda ja maailma parandada. Basseini ääres ka ei taha olla, seal on suitsetajaid täis kõik lamamistoolid. Läksime parem ära magama.