Soojamaareis 2020/Päev 1 - Tallinn-Helsinki-Istanbul-Manila

Ärkasime kes kuidas, Raiko enne kella 7 (hull peast), mind äratas sutsuke enne 8 ja lapsed natuke peale mind. Pakkisime veel viimased asjad. Idee oli saada seljakotid nii kergeks kui vähegi võimalik aga no aru ei saa mismoodi nad ikka lõpuks nii punnis täis olid. Raiko praadis peekonit ja muna, sõime seda kodujuustu ja värske kurgiga ja kõrvale lonksasine kohvi. Lapsed sõid krõbinaid piimaga. Meie söök oli ilma kahtluseta parem. Seni kuni lapsed sõid, käisime Raikoga veel kiirelt keskhaigla lastepolikliinikusse mingeid Rometi analüüse viimas.


Viimased asjad kodus üle vaadatud, tellisime Bolti ja sõitsime sadamasse. Me polnudki peale remonti sinna sattunud, täitsa põnev ja uus nägi kõik välja. Printisime pardakaardid ja juba saigi laeva minna.  Sättisime ennast laste mänguala kõrvale istuma. Romet traavis mänguala ja laua vahet, Elis joonistas midagi. Raiko käis kohvi toomas ja tegime veel telefonikõned emadele enne kui levi vahetus. Istusime niisama, käisime poes, saime selle laevasõiduga ühele poole.

Teel terminalist välja ostsin ühistranspordipiletid HSL äppiga. Romet sai tasuta sõita, Elis lapsehinnaga ja me Raikoga siis täishinnaga. Sõitsime trammiga raudteejaama, sealt jalutasime mõõdukas tempos rongi peale ja sõitsime sellega lennujaama.

Lennujaama jõudsime kella 14 ajal, lennu väljumiseni aega 4 tundi. Uimerdasime ringi, tegime automaadis check-inid, läksime turvakontrollist läbi. Uimerdasime edasi, ka läbi passikontrolli. Siis sättisime ennast Burger Kingi istuma. Paras aeg lõunasöögiks kell 14:30. Lapsed said omale lasteeined, Raiko võttis mingi hiigelburgeri eine (mis oli väiksem kui Big Mac minu arust) ja mina võtsin burgeri.. aga ilma saiata. Karpi pandi :)

Edasi uimerdasime oma värava juurde, kus eelmise lennu väljumiselegi oli veel poolteist tundi aega.. Seal siis istusime tagumikke lapikuteks. Romet ronis mööda toole ringi ja traavis niisama ka edasi tagasi, vahepeal vahtis iPadi, siis mängis legomehikestega, Raiko käis jalutamas. 

Lõpuks hakati meid laskma lennukile. Saime omale istekohad kuidagi eriti jaburalt, Elis ja Romet kolmeses toolireas keskmise ja vahekoridori kohad, Raiko nendest üle koridori teisel pool ja mina mingi neli rida tagapool akna ääres. See oleks mulle muidugi suurepäraselt sobinud :D aga kuna kohe laste selja taga oli täiesti tühi rida, siis kolisin sinna ümber.

Kolme ja poole tunnine lend Istanbuli oli sündmustevaene. Seljatugedesse paigaldatud monitoridest sai vaadata filme, seriaale ja isegi mänge mängida. Lapsed ja Raiko seda ka tegid. Mina vaatasin telefonist kaasavõetud seriaali, sest hoolimata hoolikast pakkimisest ei olnud me suutnud kaasa võtta Elise kõrvaklappidele sobivat juhet (3,5 / 3,5) vaid võtsime sellise, millega klapid saab telefonile külge panna (3,5 / lightning) ja ma olin ainuke, kes hea meelega nõus oli lennukis pakutavatest filmidest loobuma.

Lennukis olid ainult nn. nööp-kõrvaklapid ja loodus on minu kõrvad sellisteks teinud, et see kraam mul kõrvas ei püsi.

Raiko hiljem ütles, et tal ei õnnestunud isegi ühte filmi lõpuni vaadata, sest teenindas muudkui lapsi :D väga mõnus oli sutsuke eemal istuda.

Romet ronis tunnike enne maandumist minu kõrvale istuma aga mängis ka mänge nii, et mind oluliselt ei seganud.

Ah jaa, süüa anti ka! Me olime väga meeldivalt üllatunud, söök oli super-maitsev. Menüüs siis kanafilee kartulipüree ja röstitud köögiviljadega, värske kurgisalat hiinakapsaga, passionikreem, soe kukkel ning või. Joogiks kandikul valmis vesi ning lennuteenindajad pakkusid ka mahla ja karastus- ning virgutusjooke. Minu dieet läks pisut katki, kuna sõin kartulipüreed ja passionikreemi (enne seda olin ilusti viis nädalat ree peal püsinud ja kuus kilo maha raputanud). Aga sellest pole midagi. Ega reisil olles niikuinii pole võimalik nii rangelt näpuga järge ajada kui kodus. Mõistuse piires ikka, eks ole.

Meie taga sattus istuma üks eesti pere - ema, isa ja Rometist sutsu vanem poiss. Romet jõudis selle poisiga loomulikult kohe jutule saada. Istanbuli lennujaamas sattusime nende vanematega ka lobisema. Tuli välja, et nemadki on teel Filippiinidele aga lähevad teisele saarele - Palawanile. Me seekord sinna ei lähe, mõni teine kord ehk. Tagasilend on neil vist ka samal ajal kui meil, siis tõenäoliselt saame muljetada ;)

Istanbulis maandusime uues lennujaamas. See valmis alles mõned aastad tagasi ja on üüratult suur. Meie lend maandus A-terminalis. Vaatasime tabloodelt järgi, meie järgmise lennuni oli aega 3 tundi ja värava teatamiseni tund. Seisime siis niisama koridori peal ja lobisesime maast ja ilmast. Poisid jooksid ringe ümber meie ja ronisid igal pool ringi kus sai. Koridoris olid suured metallist torbikud, perforeeritud seinadega. Poisid avastasid, et neid on tore patsutada, sest sealt lendab siis musta tolmu välja. Meie avastasime, et poisid selle avastasid, tükk maad hiljem, siis kui poisid oma nõgiste kätega olid näod ka jõudnud juba ära mäkedada. Ka põrand oli musta tolmuga kaetud. Nihkusime süüdimatute nägudega sealt eemale. Veits aja pärast tekkis sinna mingi koristajaonu põrandapesumasinaga, kes imestunult pead vangutas, saamata aru mis seal juhtunud oli :D

Saime oma värava teada kell 00.00. See oli F19, mis asus diagonaalis täpselt teises lennujaama otsas. Seadsime sammud sinnapoole. Rahuliku sammuga ja ilma poodidesse sisse astumata võttis väravani jõudmine aega ~30 minutit. Päris ebanormaalselt jurakas lennujaam on ikka. 

Seal istusime korra veel toolidel, lapsed väsinud ja vingatsid. Siis lasti meid lennukisse ja algas 12h50min lend.

Lennuki pööbliklassi konfiguratsioon oli 3 / 3 / 3. Raiko istus lastega keskmises reas, mina üle vahekäigu nende kõrval. Hakkasin lennuki ekraanilt mingit filmi vaatama ja jube uni tuli peale. Jäin vist korraks tukkuma ja siis toodi õhtusöök. Söök oli täpselt sama mis eelmiselgi lennul aga passionikreemi asemel oli mingi šokolaadikreem ja kana ning kartulipuder olid pisut kuivanud väljanägemisega. Jäi mulje nagu oleks olnud samal ajal tehtud kui eelmise lennuki söök.. Polnud viga, sõime ära ikka. Siis pandi lennukis tuled kustu ja anti mõista, et nüüd on siis öö. Romet oli õhkutõusust saadik juba maganud, pea Raiko süles. Elis tukkus ka, padi kaisus. Keerasin ennast ühtepidi, magasin kuni kannikas ära suri ja siis keerasin teistpidi.. ja nii mitu korda järjest kuni hommikusöögini. Hommikusöögiks pakuti munaputru sooja tomati ja juustutükikestega, mingit puuviljasalatit ja saiakest ning moosi. Oli täitsa maitsev.

Peale hommikusööki täitsin ära meie maalesaabumiskaardid - kes sa oled, kust tuled ja kuhu lähed.. ja mismoodi. Aa ja ega pole Hiinas käinud :P


Ah jaa, sel lennul oli jõhker turbulents! Lennuk raputas nii hullusti, et vahepeal tuli isegi tagumik tooli küljest lahti. Filmides on ikka nähtud, kuidas eriti paha turbulentsiga hapnikumaskid laest alla tulevad. Ma arvad et meie maskid olid sinna naeltega kinni löödud, pole võimalik, et need poleks alla tulnud muidu selle raputamise peale. Ja samasugune turbulents oli nii Türgi kui hiljem Hiina kohal. Ebanormaalne.


Maandusime õhtul kella 17.50 paiku kohaliku aja järgi. Läbisime tolliformaalsused, näitasime passe ja andsime oma maalsesaabumiskaardid ära.


Ostsime esimesest putkast ühe kohaliku internetikaardi ja panime Elise telefonisse. Siis täpsustasime hotelli asukoha - üle tee ja pisut vasakule. Kaalusime korraks takso võtmist aga otsustasime enne ninad õue pista ja oma silmaga vaadata kui kaugel see siis on. Sealsamas oligi. Läksime jala 5 minutit.

Tegime check-ini ja läksime hotellituppa 7-korrusel, vaatega lennujaamale.

Poetasime asjad maha, panime ujumisriided selga ja leidsime hotelli basseini üles. Lapsed ja Raiko hüppasid sisse, mina vaatasin hulle kõrvalt. Polnud ju mingi soe vesi. Raiko arvas, et hea jahutav. Ma polnud nii kuum vist lihtsalt :D Harilik Eesti külmavares.

Raiko võttis basseini baarist ühe õlle - hind üüratu. 

Peale mulistamist jäid lapsed hotellituppa internetti nautima ja me Raikoga läksime valvelauast lisahommikusööke soetama. Hinnas sisaldus ainult kaks, võtsime lastele lisasöögid, poole hinnaga. Hommikusöögi aeg kell 07.00 - 10.00. Seejärel läksime õue jalutama. Leidsime mingi supermarketi, kust võtsime hunniku puuvilju - mangot, papaiat ja arbuusi (tehniliselt võttes siis ühe luuviljalise ja kaks marja) ja mõned õlled - hinnaga 6x vähem kui hotelli basseinibaaris.

Jalutasime tagasi hotelli, vahtisime veel natuke telekat, sõime hunniku puuvilju ja kerisime magama ära.