Soojamaareis 2019 / 28.02 Nha Trang

Äratus oli pandud kell 7:00. Enne seda olime juba üleval. Läksime seekord vara sööma ja hommikusöök oli  märkimisväärselt parem. Rahvast oli mõnusalt vähe. Sööki oli piisavalt ja isegi arbuusimahla jätkus meile natuke, mis eelmisel päeval oli täiesti otsas.

Peale hommikusööki läksime jälle randa. Meri oli pisut vaiksem. Leotasime ennast mõnusasti pea poolteist tundi. Siis läksime tagasi hotelli ennast loputama ja kuivi riideid selga panema. Lapsed jäid tuppa laadimisasendisse, meie Raikoga läksime hotelli kõrvaltänavasse massaazi otsima. Leidsimegi. Mina lasin masseerida oma selga ja Raiko võttis endale aloe-veraga põlenud turisti massaazi. Kumbki saime 45 minutit mudimist, kloppimist ja peal tallumist. Kuidas need imepisikesed naised jaksavad, mina aru ei saa. 

Peale massaazi võtsime poest jälle natuke näksimist ja topsinuudleid kaasa ja läksime tagasi tuppa. Toas nosisime nuudleid ja imemaitsvaid tillukesi banaane. Mõtlesime sellise kavala plaani välja, et hommikusöögid on eksju hotelli hinna sees, lõunaks närime niisama midagi - puuvilju või nuudleid või midagi muud kiiret.. ja siis õhtul sööme väljas seda mille järgi kõige rohkem isu on. Kaval, eks?

Kella 16:00 olid meil netist ostetud kohaliku ülisuure ja ülipopi teemapargi Vinpearlandi piletid. Seda kohta on nimetatud ka Aasia Disneylandiks. Asub saarel, mis on täpselt üle lahe Nha Trangist. Saarele saab mandrilt köisraudteega, mis alles hiljaaegu oli maailma pikim üle mere kulgev köisraudtee. Nüüd on pikkuselt teine. 

Park ise on lahti juba hommikust saadik aga me otsustasime osta õhtuse pileti mitmel põhjusel. Peamine põhjus oli see, et päeval läheb seal ebanormaalselt palavaks ja erinevate netist leitud kommentaaride põhjal ei olevat seal oluliselt palju kohti kus varjus saaks olla. Teiseks on päeval nähtavus kehva, sest kogu aeg on kerge suduvine üleval. Boonuseks oli see, et õhtune pilet oli poole odavam.

Hotelli eest võtsime takso, mis viis meid 60000 VND (2,30€) eest sinna köisraudteejaama ukse ette. Läksime sisse ja läbisime kotikontrolli. Saarele on keelatud viia sööke, jooke ja loomi. Üsna ükskõikse näoga daamike, valged kindad käes, pistis käe seljakotti, sobras seal pisut käsikaudu, pani koti kinni ja ulatas tagasi. Me Raikoga jäime üksteist pisut rumala näoga vaatama - kotis oli kaks pudelit vett ja pakk küpsiseid, lisaks rannarätikutele ja vahetusriietele. Kehitasime õlgu ja läksime edasi, köisraudtee järjekorda seisma. Meil õnnestus mingi ime läbi saada järjekorda murdosasekund enne paarikümneliikmelist hiinlaste gruppi. Jälle läks hästi! Saime kiiresti rippuvasse kabiinikesse. Sinna mahub kuus inimest. Meiega koos mahtus peale üks keskealine lärmakas Hiina paarike. Sõit vältas 15 minutit. Paadiga oleks ka saanud, umbes 8 minutiga ja oleks olnud soodsam.. aga no kes siis paadiga sõidab, eks? 

Jõudsime kohale. Otsisime hakatuseks üles veepargi ja läksime sinna, kuna see on ainult kella 18ni lahti. Raiko lasi kuskilt kõrgelt mingi madratsi moodi asjandusega liugu. Me sulistasime Rometiga lastebasseinis ja kõrval asuvas 1m sügavuses lainebasseinis. Kuhu sa ikka viieaastasega mujale lähed, eks? 

Elis ei tahtnud Raikoga torudesse minna, lõi põnnama. Raiko ei tahtnud ka üksi väga käia, sai vist ainult ühes või kahes torus käidud lõpuks enne, kui veepark kinni pandi. Nägime kõrval asuvas rannas päikeseloojangu ka ära. Siis panime kuivad riided selga ja jalutasime edasi. romet hakkas väsima ja nuias jäätist. Ostsime väga maitsvat ja kallist jäätist, 1 pall = 35000 VND (1,35€). 

Vaatasime, et inimesed kogunevad kuhugi kaare alla tribüünile istuma, läksime ka. Istusime ja sõime jäätist ja kaasa võetud küpsiseid. Saime oodata pool tunnikest, siis algas värviline purskkaevushow. Oli küll ilus. Muusikapaladest esitati The Phantom Of The Opera nimilugu, mingi Hiina popp lugu, Alla Pugatšova “Mиллион алых роз”, Michael Jacksoni “Thriller” ja teemapargi tunnuslaul. 

Peale seda etendust mõtlesime veel vaaterattal ära käia. Etendus lõpes kell 19:25 ja vaateratta juurde jõudes selgus, et sinna ei lastud enam peale 19:25. Pettumus. Lonkisime tagasi alla. Otsustasin, et mina pean ikkagi lõbu saama ja lõbutsesin ühe karusselli peal natuke koos Elisega. Romet ja Raiko jäid lehvitama meile. 

Siis võtsime ette atraktsiooni - tagasi kõisraudteele. See oli kõige pikem atraktsioon kogu teemapargis ja seda ei olnud väga meeldib teha väsinud ja hädaldava Rometiga. Tassisime teda kordamööda süles. Seisime oma 45 minutit vist järjekorras enne kui saime kapslisse ja tagasi mandrile. Sõitsime taksoga tagasi hotelli. Romet teatas, et tema pole söögist karvavõrdki huvitatud. Söötsin talle ikkagi kaks banaani sisse. Pesime hambad ja väsinud sõdalane kukkus unne. Elis jäi tema und valvama ja meie Raikoga läksime sööki otsima. Elis palus et talle tooksime riisi kanaga ja ühe maasikajäätiserullitopsi. 

Leidsime ühe mereannisöökla, kuna Raiko oli võtnud endale pähe, et ta sööb täna lobsterit (tõlkes: homaar). Kohtusime isiklikult mereloomakesega, algul kui ta oli veel elus ja akvaariumis, hiljem juba küüslaugu ja sibulaga grillitult taldrikul. Oli tore ja maitsev sell. Hilisemal guugeldamisel selgus, et tegemist ei olnud siiski homaari vaid hoopis langustiga. Lisaks võtsime riisi veiselihaga ja pool portsust palusime kaasa pakkida. 

Siis käisime veel Elisele maasikajäätist otsimas. Kõik see kaasas, läksime hotelli ja nagu karta oligi, oli ka Elis magama jäänud ja pidime paluma valvelauast, et meile uks lahti tehtaks. Meie koputamine ja uksekella helistamine oleks surnud ka äratanud.. aga mitte meie lapsi. 

Sõin ise Elisele toodud jäätise ära. Väga hea oli :)

Läksime magama.