Soojamaareis 2019 / 22.02 Copenhagen-Doha-Hanoi

Romet on nohune, sain iga tunnikese tagant ärgata ja tema tekki kohendamas käia. Lisaks hakkas pool tundi enne äratust voodi kohal õhksoojuspump lärmama. Eriti magada ei saanud.

Ajasime ennast üles, keetsime vett. Tegime lastele kaks kaasa võetud topsiputru ja endale mõned näkileivad juustu ja singiga ning lahustuvat kohvi. Enda kohvist oskasin omale valada hea suure portsu peale nii, et minu reisiriided - pikad püksid ja sokid - said mõnusasti märjaks. Õnneks olid mul kaasas veel kompessiooniga varvaspõlvikud ja mingid poolpikad seelikpüksid, millega sain siis edasi reisida. Õues oli täpselt 1 kraad sooja ja pisut tuuline - polnud just märgade pükstega reisimise ilm..

Buss läks kell 6:03, saime seda oodata mingi 7 minutit. Romet hädaldas vahet pidamata, et tal on hirmus külm.. endal kõige soojem jope seljas. Bussiga sõitsime lennujaama ja seal siis turvakontrollist läbi, passikontrollist läbi ja väravasse istuma ja kohvi jooma. 

Mingil hetkel avastas Raiko, et me vist peame kuskile Qatari deski minema dokumendikontrolliks. See oli õnneks sealsamas. Tegime selle ka ära. Saime ka uued boarding passid, millegi pärast oli vaja ümber vahetada kuigi me olime juba Tallinnas lõpuni sisse checkitud.

Saime eelisjärjekorras lennukisse - sest lapsed, onju. Lendame meie lemmiklennukiga Airbus A350.

Tühise kuuetunnise lennu jooksul jõudsin ära vaadata ühe multika, kaks filmi ja peaaegu terve ühe osa seriaali. See oli tõeline emme puhkus, lapsed istusid Raikoga eraldi reas ;)

Jõudsime Dohasse. Kuna meil oli ainult 4 tundi aega, ei hakanud lennujaamast välja minema. Jalutasime rahulikult oma väravasse, seal ei toimunud midagi põnevat. Üks mingi kohvik oli ainult. Otsisime lastele suurema mänguplatsi ja hängisime seal tunnikese või natuke peale. Raiko käis vahepeal poodides jalutamas.

 

Romet oli pisut väsinud ja näljane. Tema puhul väljendub see selles, et ta hakkab mingi täiesti tühise asja peale ulguma ja ei saa enam pidama. Otsisimegi siis lähima söögikoha, millest teadsime, et ta kindlasti seda toitu sööb. See oli Burger King. Võtsime nende kõige suuremad friikartulid ja kananagitsad. Sõime ja läksime siis mõnda teist mängukohta otsima. Leidsime oma terminalist ühe sellise väiksema ja istusime siis seal tugitoolides kuni Romet erinevate objektde peal ringi hüppas. Kella järgi oli ainult kaks tundi veel aega kui tuli telefonile sõnum, et meie lend on 1h15min tehnilistel põhjustel edasi lükatud. Romet hakkas jälle väsima ja jaurama. Leidsime laua ja toolid ja mängisime kaasa võetud lauamängu “mees, kes teadis ussisõnu”. Sellega saime pisut üle poole tunni edasi veeretatud. Jalutasime oma värava juurde - igaks juhuks. Seal ei toimunud midagi põnevat. Siis otsustasime, et meil on vaja nohupabereid. Kuigi meie teada oli ainult Rometil nohu, oli Elisel see palju hullem, nagu selgus hiljem. Ostsime nohupabereid ja läbisime Rometi järjekordse nutuhoo maiustusteleti ääres. Läksime seat tagasi värava juurde, seekord istusime kohvikusse. Tellisin moe pärast ühe rohelise tee. Istusime, Romet sai ühe Kinder-muna, avasime selle ja munast tuli (oh seda õnne!) pisike robot. Siis palus Romet Legodega mängida ja ülejäänud aeg kuni lennukisse pääsemiseni möödus laua peal robotiga võitlemist mängides. 

Lennukis istusime seekord lastega kolmekesi eraldi ja Raiko sai ainult oma kolmese rea, kus istus üksi. Vaevalt jõudsime õhku tõusta kui Romet jäi magama. Varsti peale teda jäi Elis ka. Mina olin lolli peaga kõrvaklapijuhtme kotti jätnud ja ei viitsinud upitama hakata. Vaatasin siis telefonist mingeid seriaale. 

Paar tundi lennanud, hakkas Rometil palav või ebamugav ja ta pistis jälle ulguma. Tõstsime ta Raiko kõrvale kahe vaba tooli peale magama. Nii sai Elis ka küljeli ennast keerata. Romet magas natuke rahulikult ja pistis siis jälle jaurama ja emmet hüüdma. Vahetasime Raikoga kohad. Romet magas ja jauras läbisegi mõned tunnid kuni ma tal sokid ära võtsin jalast. Siis jäi natuke rahulikumalt magama ja magas maandumiseni.