Soojamaareis 2020/Päev 2 - Manila-Panglao

Ärkasime Raikoga öösel kella 4:40 paiku (Eestis siis kella 22 ajal). Uni läinud. Käisime vetsus ja otsustasime, et peaks ikka veel magama, natuke liiga vara on. Jäime uuesti magama. Mingi hetk otsustasin vaadata kella, noh, et äkki nüüd võiks juba ärgata. Kell oli 9.50. Raiko hüppas riidesse (riietumise aeg alla 30 sekundi) ja jooksis alla restorani. Mina äratasin lapsed, sain nad riidesse ja olime ka all mingi 7 mintsaga. Vot nii peab!

Restorani valvelauas juba teati, et tuba nr 7011 tuleb ka varsti 😁

Kuhjasime söögid taldrikutele ja sõime kõhud täis. Restoranist välja kell 10.14.

Läksime tagasi tuppa, Raiko käis hotelli katusel pildistamise kohta otsimas. Mingi ühe koha leidis. Siis pakkisime oma asjad kokku ja regasime ennast hotellist välja enne kella 12.

Jalutasime lennujaama ja läbisime esimese turvakontrolli (skänniti kott läbi). Sealt juhatati meid edasi ootealasse. Ootasime bussi, mis viis meid 2. terminali. Bussisõit oli kummaline ja väisas ka 1.terminali ehk et tegi mingi imeliku sinka-vonka ringi ning väljus ka lennujaama territooriumilt linnatänavale, et teha mingit pööret kuhugile. See sōit võttis aega peaaegu 20 minutit. Jõudsime õnnelikult kohale. Lasime kotid uksel jälle läbi röntgeniaparaadi. Siis läksime check-ini. Raiko seljakott kaalus 9 kilo, minu oma 7, Elisel 5 ja Rometil 4 kilo.

Edasi läksime järgmisesse turvakontrolli, mis oli siis tavaline lennueelne. Sealt lonkisime oma väravasse lendu ootama. Lennule hakati laskma terve tund enne väljumist. Saime jälle bussiga sõita, seekord lühemat aega. Istusime lennukisse, mis oli üsna tühi. Raiko Elisega  eespool akna ja keskmise koha peal ja mina Rometiga kohe nende selja taga. Lennuk läks mingi 10 minutit varem välja kui plaanis. Mina kirjutasin blogi, Romet mängis legomehikestega, Elis joonistas ja Raiko vaatas mingit filmi vist. Lennu ajal pakuti tillukesi Oreo-küpsiseid ja vett/kohvi.

Maandusime Panglao-Bohol International Airportis (TAG), mis avati novembris 2018. Enne lennati Tagbilarani lennujaama mis asub kõrval suurema saare peal. Õues sadas vihma.
Läksime maale. Uksel mõõdeti roosa kaugtermomeetriga otsaesiseid. Kõik olime coolid 😎.
Ukse taga oli kohe trobikond taksoteenuse pakkujaid. Võtsime ühe suvalise ja lasime
ennast hotelli sõidutada.

Regasime ennast sisse, läksime tuppa. Raiko läks väikesele luureretkele meie jäime ujumisriietesse pugema. Kui Raiko tagasi jõudis, läksime randa vaatama. Vaatasime kohe lähedalt ja mõnusasti.

Tagasiteel hotelli peatusime hotelli basseinis, kus vesi oli supp-soe.

Kell oli 18 läbi ja kõhud hakkasid tühjaks minema. Lapsed tahtsid hotellituppa passima jääda ja me läksime siis Raikoga söögikohta otsima. Jalutasime pisut ringi ja leidsime hullult ägeda “buffee”-söökla. Sõime liha ja krevette ja Raiko proovis ka nuudleid. Lastele saime kaasa võtta kaks kanatükki ja portsu riisi.

Tagasiteel hotelli võtsime lastele õunamahlasid ja omale õlut kaasa. Söötsime lastel kõhud täis, siis tõime hotelli kōrvalt putkast veel jäätist ka magustoiduks. Jätsime lapsed maiustama ja ise läksime randa jalutama. Teel randa kauples Raiko meile järgmiseks hommikuks ekskursiooni Boholile. Jalutasime nii kaugele kui randa jätkus ja siis tagasi ka. Rannas oli igas teises kõrtsis elav muusika. Istusime liival ja kuulasime kuidas üks kohalik ööbik Evanescence laule tõlgendas. See oli põnev. 

Sealt lonkisime tagasi hotelli sest kell oli vahepeal juba üsna palju saanud. Karjatasime lapsed hambaid pesema ja magama ära. Ise läksime ka.