Soojamaareis 2017/Päev 2 - Siem Reap - Angkori templid

Hommikul ärkasime kell 8. Elist oli väga raske üles saada. Lõpuks meelitasime ta voodist välja lubadusega, et saab peale hommikusööki ujuma :) Hommikusöök oli ka ülivõrretes hea. Valik oli varasemate Tai reisidega võrreldes korralik. Praemuna, omletti, praetud riisi, nuudleid, viinereid, sinki, röstisaia võiga ja marmelaadiga, mitut sorti puuvilju ja mingit küpsetist ka veel. Lisaks siis "nõrgematele" kahte sorti hommikusöögihelbeid - shokolaadiga ja ilma. Juua sai vett, mahla, kohvi ja teed. Kohv oli üllatavalt hea, kui arvestada, et ta oli jupp aega tagasi valmis tehtud ja kannuga soojendaja peal istus.  Sõime ennast silmini täis ja läksime basseini. St. Elis sulistas nagu kala ja hädaldas muudkui et issi ei viitsi temaga basseinis istuda. Natuke halb oli see, et suurem osa basseinist oli Elise jaoks liiga sügav ja väiksem osa liiga madal. Mina istusin päikese käes ja tundsin ennast niisamagi päris hästi. Kella 10ks palusime hotelli vastuvõtulaual omale tuk-tuki tellida, kes meid templite vahet sõidutaks. Mõnus korraldus - valida on kahe "ringi" vahel, väike ring ja suur ring. Väike ring katab väiksema maa-ala ja suurem siis enesestmõistetavalt suure. Ringide hinnad on fikseeritud, väike ring maksis 15 USD, suur ring 18 USD. Lisaks võib tellida päikesetõusu või -loojangu vaatamise kuskilt spetsiaalselt ette nähtud kohast hinnaga 5 USD/tk.  Ronisime siis väga sõbraliku noore tuk-tukijuhi selja taha kasti ja hakkasime sõitma. Liiklus on täiesti kaootiline, signaalitamist väga palju pole aga igaüks sõidab sealt kust mahub. Valdav enamus on mopeedid ja tuk-tukid, sekka mõned autod. Autode puhul vaatasime, et kohalikud võidaksid ilmselgelt car pooling'us (ehk mitmekesi auto kasutamises) kui sellel alal peetaks võistlusi, kuna autod olid paksult inimesi täis topitud. Sõitsime kuskile linnast välja mingisse eraldi kohta, kus müüdi Angkori templite pileteid. Valida oli ühe päeva, kolme päeva ja seitsme päeva piletite vahel. Hinnad olid 1. veebruarist tõusnud, kolme päeva pilet täiskasvanule maksis 67 USD. Lapsed alla 12 aasta said passi ettenäitamisel tasuta (kuigi meilt ei küsinud seda küll mitte keegi). Me ei olnud hinnatõusuga kursis ja avastasime, et meil jääb pisut dollaritest puudu. Olime omale hunniku eurosid kaasa haaranud, et neid siis aegamööda vajalikku valuutasse vahetada, seal aga polnud ühtegi valuutavahetuspunkti - palju sularahaautomaate oli aga valuutavahetusi mitte. Jalutasin seal nõutu näoga ringi kui üks hilbumüüja tuli küsima et mida ma otsin (ja kas mul äkki oleks vaja üht kena õlg-kübarat). Küsisin et ega ta ei tea hoopis kus ma eurosid saan dollariteks vahetada. Ta mõtles hetke, siis ütles et kurss peaks üsna 1:1 olema, kui ma talt hilbu ostan siis ta võib mulle ju vahetada. Jee! Mõeldud-tehtud. Ostsin Elisele valge puuvillase pikkade varrukatega hõlsti 7 USD eest ja vahetasime sama hooga 100 eurot dollariteks. (Õhtul selgus, et tädi vahetas parema kursiga kui pank :D ). Saime oma piletid, näopildiga ja puha. Sõitsime edasi templite poole. Meie juht seletas, et viib meid kõige kaugema templi juurde kõige esimesena ja siis tuleme sealt tagasi. Nii väldib suuremate turismigruppidega kokku saamist, sest nemad alustavad algusest. Väga vahva. Sõit oli väga mõnus. Liikumine tekitas kerge tuulekese, muidu oli õhk kuum ja seisis peaaegu paigal. Jõudsime kõige kaugemasse templisse -  - templikompleksi ees näitad oma piletit ja võid rahulikult ringi trampida. Tuk-tuk sõitis teisele poole templit meid ootama. Templitest kirjutan mingil paremal hetkel. Külastasime kolme templit, seejärel viis meie tuk-tukijuht meid sealtkandi ainukesse restorani. See oli selline pikk katusealune kus iga postivahe oli iseseisev restoran. Igas restoranis kaks rida laudu, vahekäik vahel. Vahekäigu lõpus oli köök. Raiko filmis kana tükeldamist meie praetud riisi jaoks. Naljakas oli. Sõime Elisega kahepeale ühe praetud riisi kanaga, Raiko võttis õlle ja nokkis vahepeal meie riisi ka. Ports oli korralik ja saime kõik kõhud täis ilusti. Mina jõin piimakokteili ananassimahlaga ja Elis jõi arbuusimahla. Kokku maksis umbes 14 USD, sellest mingi 7 USD maksis söök. Sõitsime edasi, käisime veel kahes templis. Bayon'i templis mul oli väga halb olla, pea hakkas valutama ja jube palav oli. Jäin natukeseks jahedasse templisse istuma, Elis ja Raiko läksid treppe ronima. Kui 40 minutit hiljem kokku saime, oli juhtunud hirmus kole õnnetus - Elise kallis kaisukass oli kadunud. Mingil hetkel templis oli seal ümber palju rahvast ja mõned tahtsid koos Elisega pilti teha. Suure sagimisega oli see kas maha kukkunud või kaenlast tõmmatud ja läinud ta oligi.  Polnud enam otsida ka kuskilt. Elis oli südamest õnnetu ja nuttis lohutamatult.  Viimase templi vaatasime leinameeleolus põgusalt üle.  Meil oli plaanis minna veel tuk-tukiga päikeseloojangut kuskile mäe otsa vaatama aga selleni oli veel mitu head tundi aega ja tuju ka nagu enam polnud (lisaks oli minul tekkimas sajandi migreen, mis ka peale kahte paratsetamooli ei kavatsenudki alla anda) nii, et palusime end siis hotelli tagasi sõidutada. Käisime hotellis dušši all, mina keerasin tunnikeseks pikali, Elis ja Raiko läksid basseini. Kella 19 paiku oli väljas juba kottpime, mõtlesime, et peaks varsti äkki minema välja apteeki otsima. Minu peavalu oli ka peale magamist alles - kokku kolm paratsetamooli ja üks ibuprofeen ei aidanud. Ootasime veel pisut, et siis saab kohe õhtusöögi ka sama soojaga lahendatud. Elis aga jäi kogemata magama. Jätsime ta siis hotelli magama, läksime ise välja suts peale 20:00. Kõndisime mingis suunas, kus Raiko arvas pubitänava olevat. Ta kaardi pealt enne vaatas järgi. Teel sinna võtsime mingist poest pudeli vett, vahetasime pangas natuke eurosid dollariteks ja saime apteegist mingi 3 USD maksva tableti mis migreeni puhul pidi jube hästi aitama. Tegin igaks juhuks pilti ka.. et kui ma tänaval kokku kukun siis Raiko saab vähemalt kiirabile näidata mis ma sisse sõin omale ;). Kõndisime päris pikalt aga jõudsime Pub Streeti kohale. Arvatavasti mingi 20 mintsa peale tableti söömist oli hullem valu juba kadunud ehk siis kui me pubide ja lärmini jõudsime. Lärm oli endiselt ebameeldiv, seega käisime selle ilma suurema vaimustuseta läbi ja hakkasime jälle tagasi hotelli suunas minema. Raikol oleks olnud isu ja jaksu veel igasugu asju teha ja väljas söömas käia ja mida kõike veel aga mind oli tabanud räme unekas seega läksime toidupoest läbi, võtsime õlut, banaane ja topsinuudleid ning poolenisti magades jõudsin lõpuks hotelli :) Elis magas endiselt magusasti. Raiko tegi omale nuudleid ja sõi telekast mingit filmi vaadates. Mina keerasin teki alla, vaatasin korra ühe silmaga veel teleka suunas ja jäin magama.